Uued venelased

kaardile

1945

Teises maailmasõjas kannatasid rängalt ka Eesti venelased, kellest paljud hukkusid, paljusid represseeriti ning paljud ka põgenesid. Näiteks senine Narva üsna suur vene kogukond pillutati täiesti laiali ja neid ei lubatud pärast linna purustamist enam koju naasta.

Kannatasid ka vanausulised, kuid nende külad Peipsi ääres siiski säilisid. Põlisvenelasi jäi Eestisse sõja lõpuks kõigest paarkümmend tuhat.
Kohe pärast sõda algas Nõukogude Liidust suur sisseränne Eestisse.

Enamik tulijatest olid venelased, aga nende seas ka valgevenelasi ja ukrainlasi, kes siin enamasti venestusid.

Ümmarguselt saabus igal kümnendil Eestisse sada tuhat immigranti. Sisserändajad asusid enamasti tööle armees, tööstuses, kaevandustes, raudteel ja sadamates. Valdav osa jäi elama linnadesse. Ida-Virumaale tekkisid isegi mõned uued venekeelsed linnad (Kohtla-Järve, Sillamäe).
Eesti iseseisvuse taastamisega sisseränne lakkas ning mõned pöördusid ka oma kodumaale tagasi. Venekeelse elanikkonna osa rahvastikust on sellest ajast peale vaikselt vähenenud. Venelased on praegu Eesti suurim ja olulisim rahvusvähemus.

Pildil: Sillamäe linnavalitsuse hoone

Allikas: Jüri Viikberg. Eesti rahvaste raamat. Eesti entsüklopeediakirjastus: Tallinn 1999

Pildiallikas: Vikipeedia

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • matkamine
  • mõis
  • monument
  • ring