Rannarootslaste lahkumine

kaardile

1943

Rannarootslased said tunda ülekohut juba 1939. aasta sügisel, kui Nõukogude baaside rajamisega Eestisse aeti nad minema oma kodudest Osmussaarel, Suur- ja Väike-Pakril ning Naissaarel. Saksa okupatsiooni ajal õnnestus eestirootslastel saada luba Rootsi põgenemiseks, ning 1943.-1944. aastal lahkuski enamik rannarootslastest Eestist.

Eestisse jäänutel oli võimatu oma endist elu jätkata, kuna Eesti rannikust sai piiristsoon, kuhu kaluritel polnud enam asja. Rannarootslaste kannul asus Rootsi 1944. aasta sügisel ümber ka tuhandeid eestlastest põgenikke.

Siiski ei lahkunud kõik rootslased Eestist ja viimasel paarikümnel aastal on mõned lahkunute järeltulijad Eestisse tagasigi tulnud. Erinevalt baltisakslastest, kes elasid Eestis hajusalt, on rannarootslastel alati olnud üpris kindlad piirkonnad, kus nad on elanud ja millel on selge eestirootsi identiteet. See kergendab mingil määral eestirootsluse elluäratamist.

Pildil: Noarootsi kirik

Allikas: Jüri Viikberg. Eesti rahvaste raamat. Eesti entsüklopeediakirjastus: Tallinn 1999

Pildiallikas: http://www.goestonia.ee/index.php?y=686

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • matkamine
  • mõis
  • monument
  • ring