Baltisakslaste lahkumine

kaardile

1939

Baltisakslaste ärakutsumine oli otseselt seotud Molotovi-Ribbentropi pakti salajases lisaprotokollis määratletud Nõukogude Liidu ja Saksamaa huvipiiridega Ida-Euroopas, mille järgi Eesti ja Läti jäid Nõukogude alasse.
Kuigi baltisakslased lisaprotokolli sisu otseselt ei teadnud, oli neil ometi juba põhjendatud hirm Nõukogude võimu ees.

Eestisse olid juba baaside lepinguga saabunud Nõukogude sõjaväelased. Enamik baltisakslastest lahkus oma kodumaalt vastumeelselt. Baltisakslaste lahkumist on saksapäraselt nimetatud Umsiedlung'iks (ümberasumine).
Suurem osa baltisakslastest sõitis Eestist ära 1939. aasta oktoobris. Laevadega sõideti üle Läänemere Stettini (Szczecin) või Danzigi (Gdańsk) ja sealt mindi edasi Posenisse (Poznan) ja selle ümbrusse, kus nad enamasti majutati oma kodudest ära aetud poolakate korteritesse.

Veel Eestisse jäänud baltisakslased põgenesid järgneval paaril aastal või langesid nad Nõukogude repressioonide ohvriks. Teise maailmasõja lõpus pidid baltisakslased Punaarmee eest ka Poolast põgenema, paljud hukkusid. Enamik ellujäänutest jäi lõpuks elama hilisema Lääne-Saksamaa aladele.
Baltisakslaste lahkumisega jäi Eesti ilma ühest oma ajalooliselt tähtsamast rahvusvähemusest.

Pildil: kaart baltisakslaste lahkumise plaaniga 1939. aastast

Allikad: Jüri Viikberg. Eesti rahvaste raamat. Eesti entsüklopeediakirjastus: Tallinn 1999;
Mati Laur, Ago Pajur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu II. Avita: Tallinn 1995

Pildiallikas: Vikipeedia

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • matkamine
  • mõis
  • monument
  • ring