Rootslased Eestis

kaardile

1300

Rootslased asusid alates XIII sajandi keskpaigast Eestis enamasti varem asustamata saartele ja rannikualadele. Tõenäoliselt saabus enamik rootslastest siia Saare-Lääne piiskopi ja teiste Eesti maaisandate kutsel, kes lootsid neist abi rannaröövlite vastu, kes inimtühjadel ja hõredalt asustatud rannaaladel aktiivselt tegutsesid. Nõnda tekkis Eesti rannikualadele mitu puhtalt rootsikeelset asualu.

Rootsikeelsed olid Ruhnu, Vormsi, Osmussaar, Naissaar, Pakri saared, suur osa Hiiumaast, Noarootsi ja veel rannikualasid Läänemaal ja Harjumaal. Mõnel pool ei olnud näiteks rootsikeelsete kohanimede kõrval eestikeelseid olemaski. Eestirootslastel kujunes arhailine murdekeel ja omalaadne rahvakultuur.

Rootslasi elas ka Haapsalus ja eriti keskajal, kuid ka hiljem, ka Tallinnas. Ka linnarootslased ei kuulunud enamasti ühiskonna kõrgkihti.
Rannarootslased tegelesid peamiselt kala- ja hülgepüügiga, kuid harisid selle kõrval ka maad, eriti need, kes mandril elasid. Elamistingimused olid rootsi talupoegadel eesti omadega sarnased, kuid nende õiguslik seisund oli eriti esimestel sajanditel eestlastest parem: nad olid isiklikult vabad ega olnud sunnismaised.

Pildil: Vormsi kirik

 

Allikad: Jüri Viikberg. Eesti rahvaste raamat. Eesti entsüklopeediakirjastus: Tallinn 1999;
Ilmar Talve. Eesti kultuurilugu. Keskaja algusest Eesti iseseisvuseni. Ilmamaa: Tartu 2004

Pildiallikas: http://2.bp.blogspot.com/_BUOfb41iQhA/SgqqYtF7BeI/AAAAAAAABMM/2Iss-ux_xZs/s1600-h/vormsi+066.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • matkamine
  • mõis
  • monument
  • ring