Vadjalased Eestis

kaardile

1215

Vadjalased on eestlaste üks lähimatest sugulasrahvastest ning muinasajal oleks vadja keelt võinud ilmselt ka eesti keele murdeks pidada. Virumaal Alutaguse lõunaosas olnud vadja asustuse tekkeaja ja ulatuse kohta pole täpseid andmeid. XI või XII sajandist kuni XIII sajandi lõpuni ehitati Alutagusel surnute matmiseks kääpaid, mida oma sarnasuse tõttu Ingerimaal leiduvate kääbastega nimetatakse vadjapärasteks kääbasteks.

Kas need kääpad on aga otseselt seostatavad vadjalastest elanikkonnaga, pole selge. Vadjalastega on seostatud ka Vaiga ehk Vaiamaa muinaskihelkonna nime päritolu, kuid isegi kui nimi on vadjalastega seotud, ei tähenda see siiski, et vadjalased sellel alal kindlasti elanud oleksid.

Kirjalikes allikates on mainitud, et 1215. aastal rändas hulk vadjalasi näljahäda tõttu lääne poole, üle Narva jõe. Pärast seda võib vadja püsiasustusest Eestis üsna kindlalt rääkida, ent kui kaua see püsis, pole jällegi kindel. Hilisemast keskajast on teada, et vadjalasi elas kindlasti Narva linnas.

Pildil: vadjapärased kääpad Jõugal, Alutagusel

 

Allikad: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002;
Jüri Viikberg. Eesti rahvaste raamat. Eesti entsüklopeediakirjastus: Tallinn 1999

Pildiallikas: http://www.folklore.ee/rl/fo/konve/narva/j01.htm


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • matkamine
  • mõis
  • monument
  • ring