Eesti ja lätlased

kaardile

1200

 

Muinasaja lõpul ulatus eestlaste asuala tänasest kohati kaugemale lõunasse, näiteks kuni Asti järveni (läti Burtnieks) Läti Liivimaal (lätipäraselt Vidzeme). See ala sai aga mitu korda sõdade tallermaaks ning lätistus enamjaolt XVIII sajandiks.

Eestisse on lätlasi asunud rohkem elama Liivi sõja ja Põhjasõja järel, ning nagu soomlasedki eestistusid nad ajapikku.
Selgepiirilisemalt eraldati eestlased ja lätlased alles Eesti ja Läti iseseisvumisega ja riigipiiri mahamärkimisega, mis lõppes 1923. aastaks.

Tähtsaim eesti ja läti segaasustusega linn on alati olnud Valga (läti Valka), mille kuuluvust ei suudetudki riikide iseseisvumisel selgeks vaielda ning linn poolitati Eesti ja Läti Valgaks. Samas jäi peamiselt eesti elanikega Liivi lahe äärne Heinaste (läti Ainaži) Läti poolele.
Eestis pole lätlasi kunagi kuigi arvukalt elanud ning praegugi on neid siin veidi üle paari tuhande inimese.

Pildil: Valga raekoda

Allikas: Jüri Viikberg. Eesti rahvaste raamat. Eesti entsüklopeediakirjastus: Tallinn 1999

Pildiallikas: Vikipeedia

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • matkamine
  • mõis
  • monument
  • ring