Inimesed hilisrauaajal

kaardile

1050

Hilisrauaaja alguses XI sajandil toimusid muutused Eesti asustuspildis. Enamik endisi linnuseid jäeti maha ja rajati uusi, ka paljud külad jäeti maha ja asutati teise kohta uued. Rahvaarv ja põllumaa pindala kasvasid. Külad ühinesid enamasti ühe keskse linnuse ümber kihelkondadeks, mis omakorda ühinesid maakondadeks.

Eesti hõimudel kujunes maakondlik identiteet. Üksteist nimetati sakalasteks, ugalasteks, saarlasteks, virulasteks jne. Kuid väljastpoolt vaadates tundusid eesti hõimud ilmselt üsna sarnastena, sest näiteks sakslaste kroonik Läti Henrik kasutas pidevalt üldnimetust eestlased. Sealjuures tegi ta selget vahet eestlaste ja liivlaste, aga ka balti hõimude latgalite, seelide ja semgalite vahel.
Enne XIII sajandi algust üritasid Eestis kanda kinnitada venelased, kes käisid mitmel sõjakäigul Eestisse. Kuigi paaril korral vallutati Otepää ja Tartu (muinasnimi Tarbatu) linnused, ei toonud see mingeid püsivaid muutusi ja Eestis ei tekkinud Pihkvast ega Novgorodist sõltuvaid alasid (kõige pikemalt oli Kagu-Eesti venelaste käes aastatel 1030-1061). Eestlaste korraldatud vasturetked olid samuti ajutiste tulemustega.

Pildil: Eesti hilisrauaajal

 

Allikas: Aivar Kriiska, Andres Tvauri. Eesti muinasaeg. Avita 2002

Pildiallikas: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?t=7477

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • kirik
  • matkamine
  • mõis
  • monument
  • ring