Laheküla

kaardile

1569

17. sajandi algul, kui Taani kroon peale Kalmari sõda (1611-13) ennast Muhus kindlamalt tundis, rajati kunagise Enneküla (ka Innekulla, mida õigem oleks ehk Hingekülaks nimetada!) kohal Muhu esimene riigimõis.

See hakkas Suuremõisa nime (Mohn Grossenhoff) kandma ja üldiselt seostatakse seda peale ulatuslikku nn. latsikohtadeks jagamist 1870-ndatel aastatel tekkinud Suuremõisa külaga, kuid mõisa "süda" oli ilmselt selle rajamisest alates praeguse Laheküla territooriumil, kus me näeme seda nii rootsiaja lõpu (EAA.308.2.53) kui 100 aastat hilisematel nn. reguleerimiskaartidel (EAA.2072.3-2.358). On tekkinud müüt, nagu oleks esimene

Muhu riigimõis 1626.a Vanamõisast selleaegse Innekulla territooriumile ümber asustatud, kuid õigupoolest puuduvad kirjalikud allikad, mis kinnitaksid mingi oma majandustegevusega ja Ordule kuulunud mõisa-taolise moodustise olemasolu keskaegses Muhus.

Kuna Liivi Ordu põhimure oli oma haldusaladelt maksud ja hinnused kokku koguda ning vajadusel omale sõjasulaseid värvata, siis tekkisid küll nn. vakukeskused (orduaja lõpust on neid Muhus 13 teada), kus ordufoogt kaks korda aastas maksud ja andamid kokku kogus, aga ise on ta ikka Saaremaal (algul Pöidel ja peale Jüriööd Maasilinnas) resideerunud.
Nii võib EV algus-aastail tekkinud asundusküla ennast muistse Hingeküla "õigusjärglaseks" lugeda, kuid et siin kolm sajandit Muhu suurim mõis asus, jääb sellega ja kunagise vakukeskusega seonduv omaette käsitlusse.

Võiks vaid märkida, et muistse Hingeküla tekkelugu ulatub kindlasti muinasaega ja küllap oli piirkond juba Kristuse-eelsel ajal korilastega asustatud, aga seda võiksid vaid põhjalikud arheoloogilised uuringud kinnitada. 5 meetri kõrgusejoon kulgeb praeguse Laheküla territooriumil põhjast lõunasse, teeb Tiigi ja Allika juures esimese "jõnksu" ida poole, et siis Ahenda kohalt hakata taas põhja suunas taanduma. Siia lähedusse jääb nüüdseks kinni kasvanud Suuremõisa laht (linnukaitse ala), millest küla oma nimegi saanud ja võib arvata, et veel orduajal pääsesid Maasilinna lodjad üsna küla alla oma vakuandameid peale laadima.

Allikas: Ülo Rehepapp, Aastavahetus 2006/2007, täiendatud 2009


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • mõis