Kuivastu

kaardile

1569


Nüüdseks kadunud Kuivastu mõisa ümbruses moodustab 10 meetri kõrgusjoon umbes poole kilomeetri läbimõõduga "saarekese", millel arvatavalt siinse piirkonna algne püsiasustus võis tekkida, aga kas see ka muinasaega ulatub, ei ole selge. Siiski on siit kandist teada ka üks ajaloolisse aega arvatav matmispaik ja küllap võisid oma asukad hiljemalt viikingiaja lõpust siin olemas olla.

Vallutusjärgsel ajal on Kuivastust saanud üks vakukeskustest, kus orduvennad oma hinnuseid ja andameid kogumas käisid ja Muhu idapoolse vakukpiirkonna keskus on siin olnud 17. sajandi lõpuni. 1569/71. aastate Maasilinna foogtkonna maaraamatuis kannab selleaegne viies vakupiirkond Kueste ja Kuweste nimesid ja see oleks selle vana toponüümi esimene teadaolev kirjapanek.

Sel ajal kuulus Kuivastu vakupiirkonda nähtavasti kogu kagupoolne osa Muhust Võiküla ja Simiste-Rässani ning maaraamatus on kirja pandud 14 adratalumeest 11 haritava adramaaga. Võib oletada, et kahel adramaal ühiselt koormisi kandnud Rehe Mart ja Bertt, aga küllap ka Hanno Peet olid selle juures just Kuivastu põlistalud.
1592.a Saaremaa maaraamatus (EAA.1.2.963) kandis seesama Muhu 5. vakupiirkond nime Wacke Kuigas ja endiselt loetletakse 14 peremeest, kuigi adramaad olid pisut vähenenud. Ilmselt võib siingi kahte esimest peremeest - Rehe Tönnis ja Hanno Tenno just Kuivastu meesteks pidada. Nende järel olid kirjas juba Ressa lisanimega peremehed ja selleaegsed arvatavad

1660-ndatel rajati Urrika ja Kuivastu vakupiirkondade baasil Muhu kolmas riigimõis - Ampt Magnusdhal (Võlla mõis; Tamsele oli mõis kümmekond aastat varem asutatud). 1674.a De la Gardie üleandmisaktis esinevad nüüd Võlla mõisa Kuivastu vakuses endiselt neli küla, kusjuures 4 adramaa suuruses Kuivastu külas (Dorff Kuiwast) märgitakse kuut peremeest: Jahne Pert, Körtze Peet, Jahne Thoma Hannus, Jahne Thoma Tomas, Körtze Jack ja Lutzna Laur - esimesed kaks ühe ning viimased neli poole adramaaga. Paraku puudub rootsiajast Kuivastu piirkonna kaart (enamuse Muhu põliskülade kaardid on 1695. või 1698. aastast olemas) ja me ei saagi teada, kus ja kuidas selleaegsed talud (arvatavalt pärastise mõisa kohal ja ümbruses) paiknesid.
Ainsa jäljena rootsiaegsest Kuivastust on 1731.a adramaarevisjonis märgitud koormisi kandvaks Kötze Jacko Simmo, aga inimesi vaid üks tööeas mees ja üks vana naine. Lisatud märkusest võib aru saada, et on Kuivastu kõrtsimehega tegemist ja tema poolest adramaast on vaid 1/12 harituks märgitud. 1738. aastaks on seegi pool adramaad täiega söötis ja kuigi kaheksat pooleadrast söötis Kuivastu arvestusüksust hoitakse kirjas läbi kõigi adramaarevisjonide ning neid märgivad veel 1760./70. aastate Võlla vakuraamatud, ei saa külast kui niisugusest peale katku enam rääkida.

 
Kuivastu mõisa kolm küla olid oma asendiga üksteisest suhteliselt eraldatud. Teokoormiste aegadel on vist mõisapõldude harimise põhiraskus jäänud lähima - Tusti küla teomeeste õlule, kuigi ilmselt pidi ka Raegmast ja Võikülast Kuivastus teol käidama. 1860-ndate uued talurahvaseadused nõudsid küll raharendile üleminekut, kuid väidetavalt on Kuivastu Buxhövdenid naturaal- ja teorenti isegi veel 20. sajandil üritanud rakendada.
Nagu öeldud, sai juba 18. sajandi teisest poolest Kuivastust sadama ja postijaamaga oluline keskus, kuhu tsaaririik ka oma piirivalvekordoni rajas, aga see kõik ei seostu mõisaga ja oleks hoopis omaette teema.

Viimase sõja alguseks oli suurem osa asunduskohti oma hooned enam-vähem valmis saanud, aga nüüd jäädi sõja jalgu. 1941.a 14. septembri dessanti ette valmistades said mitmed Kuivastu hooned sakslaste pommitabamusi ja Kuivastu ning Tusti all dessanti tõrjunud venelaste Balti laevastiku rannakaitseüksus pani küla põlema. Loomulikult oli hoonete taastamine alanud saksa okupatsiooni ajal üsna vaevarikas ja kolme aasta pärast "vabastajate" tulles ootasid ees uued katsumused.

Viimasel sõjasügisel põlesid veel mõne talu hooned ja varsti tegi omad "korrektiivid" kohale jõudnud kolhoosikord. Nõukogude ajal algas muidugi ülesehitustöö sadama territooriumil, aga asundusküla jäigi kiratsema, sest lisaks sõja hävitustööle olid paremale järjele jõudnud asunikud 1941. aastal juba tunda saadud repressioonide hirmus siit sõja lõpuks põgenenud.

Allikas: Ülo Rehepapp, märts, 2007


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • mõis