Koguva

kaardile

1532

Väikese väina äärde jääv Koguva põlisküla on mõneti eriline ja "kuulsaks kirjutatud" sellega seoses, et siin ordumeister Wolter von Plettenbergi poolt 1532. aastal ühele Hansken'ile 2,5 adramaad läänistati. Samas on selle Hanskeni päritolu ja isegi täpsem järglaskond seni üsna ebaselged! Ühest küljest võiks oletada, et Hansken ehk mõne veel Jüriöö aegadel vabaduse säilitanud Muhu vanema järglane oli - "märke" taolistest vabadest inimestest on teisigi ja vanema staatust (deme oldestenn) märgib ka läänikiri, kuid miskipärast ei ole Hanskeni puhul kasutatud ühtki lisanime ega muud täpsustavat viidet, mis tema päritolule valgust heidaks!

Ajaliselt teine Koguva ürik pärineb Liivi Ordu lagunemise ajast aastast 1565, kui ennast kogu Saaremaa asehalduriks tituleerinud viimane Maasilinna ordufoogt Heinrich von Ludinghausen-Wulff on arvatava Hanskeni poja Asmuse lääniõigust omakorda kinnitanud ja ühtlasi tema nn. kostituskohustusest vabastanud.

Nii E. Priideli kui samal aastal ilmunud Ago Rullingo raamatus "Muhumaa" on toodud tabelid Koguva vabatalude kujunemisest, kuid sarnaselt teiste Muhu põlisküladega saab siingi talude hargnemist detailsemalt ikka alles rootsiajast jälgida. Meenutame, et külanimedki on alles 1645. aasta maaraamatus esmakordselt kirja pandud. Et Koguva külanimi Asmuse lisanimest tuleneb, selles ei ole põhjust kahelda, kuid viimase tähendus ja päritolu on siiani ebaselged.

Juba taaniaja teise poole dokumentides kohtame Ke(i)neste Berendt'i nime ja Priideli järgi on ühes 1627.a dokumendis kirjas Berendti järglased Keneste Jan ja Sommer Tönnis (seda dokumenti ei ole siinkirjutaja oma silmaga näinud). Samad nimed - Keynast Jahn ja Sohmre Tönnis esinevad 1,5-l adramaal ühiselt koormisi kandvate peremeestena ka esimeses rootsiaegses maaraamatus 1645. aastal. Teisena on seal 4-adrase Dorff Kogguwa all kirjas 2,5 adramaaga Kerstigk Jürgen und Tönnis, keda Asmuse poja Kerstiku järglasteks saab lugeda. Neil on kirjas üksnes 6-margane rahaline koormis, aga esimestel märgitakse peale kahe marga maaraha ka naturaal-koormised (9 vakka rukist, 7 vakka otra ja sama palku kaera) nagu kõigil tavalistel adra-taludel.

Kas sellest saab järeldada, et sel ajal Koguvas neli talu oli - kaks n.ö vabad ja kaks teotalu, selle üle võib mitmeti spekuleerida. Igal juhul võib esimest kahte selleaegset peremeest tinglikult pärastiste Jaagu ja Sumari talude eelkäijaiks arvata; pärastine Laasu talu on nähtavasti alles rootsiajal kujunenud. Rootsiaja lõpupoole oli Koguvas juba nelja adrataluga tegemist - Keinaste Laas'u ja Sommere Tönnis'e taludele on lisandunud Werripe Michel'i ja Nickri Peter'i arvestusüksused. Lõpupoole püüame nende katkujärgseid "õigusjärglasi" täpsemalt ära arvata, kuid märgime, et Sumari järjepidevus on Põhjasõja ajal katkenud ja sellest säilis vaid nimi, mille 18. sajandil sai Laasu sugulastalu. Hilisemat Jaagu talu võib rootsiaegse Keinaste Laasu õigusjärglaseks pidada, kuigi see peale katku on asukohta muutnud. Weripe teotalu tundub ainus katku üle elanud talu olevat, kuid see jäi 18.s kolmandal veerandil sööti ega taastunudki hiljem.
19. sajandi hingeloendites kannavad Suuremõisale koormisi kolm Koguva teotalu: Summari, Keinaste ja Laso,

Allikas: Ülo Rehepapp, märts-aprill 2008


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • mõis