Kesse küla

kaardile

1569

Suures väinas Muhust ida pool on umbes 1,7 ruutkilomeetrine Kesse laid, mille vastu geoloogid juba üleeelmisel sajandil huvi on tundnud ja mistõttu saare loodust ning tekkelugu ka A. Rullingo raamatus "Muhumaa" (lk.55-58) on üsna üksikasjalikult kirjeldatud. Laidu eraldab Muhust Suure väina sügavaim osa - nn. Kesse süvik, kuigi linnulennult on Kesse pangalt Püssina pangani vaid 3 kilomeetrit. Kesse idakaldalt mandrini jääb umbes 4 kilomaatrit madalat merd.

Ühe 1458.a üriku põhjal otsustades oli laid 15. sajandil veel asustamata, aga 1569.a maaraamat räägib juba kahest Kesse Pauren'ist, kes 8 marka maaraha aastas peavad maksma. Ka esimeses rootsiaegses maaraamatus 1645. aastast on Lõetsa vakuse lõpus eraldi kirjas Holm Schildau, kus kahte meest - Keße Hans ja Keße Caspar märgitakse pooltteist adramaad harivat, kuid koormisi neil ei ole näidatud.

Et rootsiaegse Kesse kaart on siiani leidmata, on raske otsustada, kas esmane asustus laiu idakaldal tekkis, kus hiljem nelja taluga väike küla oli, või on see siiski hilisema Vanaõue kandis alguse saanud. Põhjust kahtlusteks annab tõsiasi, et 1800.a kaardil kannab hilisema majakavahi eluaseme kohal olnud põld Vanaõue põllu nime ja nimed on teadupärast väga pikaealised!

Võib-olla juba rootsiajal, aga kindlasti 18. sajandil on Suuremõis Kesses kõrtsi pidanud. Nimelt jäi Kesse selleaegsete taliteede ristumiskohaks ja kõrts oli siin vooride peatuse ja puhkepaigaks veel 19. sajandil. Ajalooarhiivi "arvepidamises" räägitakse ka Kesse mõisast (Schildau), kuid tavamõistes mõisat ei ole siin nähtavasti siiski kunagi olnud, olgugi et dokumentides laid ikka kuidagi omaette üksusena esineb. Mingite dokumentide põhjal teab Rullingo väita, et 1909.a olnud Kesses ligi 8 hektarit (!) mõisa- ja 113 hektarit talumaid, aga millist 8 hektarit siin silmas peetakse, jääb siinkohal välja selgitamata.!
Kui rootsiajal senise Urrika vakuse baasil Võlla ametimõis rajati, on osa mõne aja Tamse mõisale kuulunud

Lõetsa vakupiirkonnast (Lõetsa ja Lalli külad ning Kesse laid) nähtavasti Võlla ametimõisa alla arvatud, sest 18.s adramaa-revisjonid märgivad Kesset rubriigis Magnusdahlsche Bauren. Peale katku oli aga Võlla mõis paarkümmend aastat n.ö. rivist väljas ja Kesses katku üle elanud kolm talu kandsid veel 1750.a koormisi Suuremõisale. Ilmselt pidas Suuremõis sel ajal Kesses ka kõrtsi ja võimalik, et Rullingo märgitud 8 hektarit just kunagise kõrtsi maadeks tuleb pidada. 1756. aastaks olid Kesse adratalumehed Võlla mõisa alla arvatud, aga kõrtsi pidamine jäi nähtavasti endiselt Suuremõisa õiguseks (Võlla mõisa oluline kõrts oli sel ajal Lõpe kõrts Lehtmetsas).

Peale katku kujunes Kesses taas neli arvestustalu välja, mis laiu idakaldal vastu mandrit väikese küla moodustasid.

Allikas: Ülo Rehepapp. Oktoober, 2007. 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • mõis