Kapi mõis ja küla Muhumaal

kaardile

1567

Kapi mõisa tekkelugu ei ole siinkirjutaja jaoks päris selge. Nimelt ei ole selgunud, millal ja kellele on Tupenurme põlisküla orduaja lõpupoole (võib-olla alles Liivi sõja ajal) läänistatud? Igal juhul 1569-71.a Maasilinna foogtkonna maaraamatuis ei ole seda ilmselt muinasaega ulatuvat Muhu asustuspiirkonda senise Liivi Ordu valduste hulgas, aga varasemaid Ordu valdusi detailsemalt kirjeldavaid allikaid lihtsalt ei olegi teada.

Jälgi Tupenurme külast ega Kapi mõisast ei ole ka 1592.a maaraamatus (EAA.1.2.963) ja ilmselt oli piirkond selleks ajaks Kappenite perekonna eravalduses, kelledelt ka mõisa nimi on jäänud. Teada on, et 1610. aastal müüs Franz Kappen mõisa 1500 taalri eest Taani kroonile. Paraku ei ole seni õnnestunud tutvuda Muhu ametkonna 1612. ja 1618. aastate maa- või vakuraamatutega, mis Vello Naaberi andmeil (koopiana?) Tartus Ajalooarhiivis (fondi 834 säilik 1241 endise nimistu 2-D11 järgi) olemas olid, kuid peale fondi ümber formeerimist uues nimistus enam ei figureeri!

Ago Rullingo on oma raamatus "Muhumaa" (lk.167) ja veel hiljuti (2007.a "Muhulase" augustinumbris) väitnud, et ühe viimase taaniaegse asehalduri Ebbe Uhlefeldti ajal on Kapi mõis (koos Raugi külaga?) Jacob Harjenile läänistatud, aga õigupoolest vajaks kogu taaniaja rahumeelsem teine pool (peale Kalmari rahu sõlmimist 1613. aastal) ikkagi selleaegsete originaaldokumentide järgi läbi töötamist ja nende sisu Muhu kontekstis lahti mõtestamist. Nii, näiteks, võib Jacob Harjeni läänistusega olla seotud tõik, et veel 1674.a aktis nimetatakse selleaegse Raugi Nõmme peremeest Wannemoise Thomas, aga kas ja mil moel Jacob Harjen Kapi ning Tupenurmega seotud on, jäägu siin esialgu kommenteerimata.

Esimeses rootsiaegses maaraamatus 1645. aastast märgitakse taaniajal rajatud Muhu ametimõisa viimase, üheksanda vakusena Tupenurme küla oma 8 adratalu ning nelja üksjalakohaga ja lisaks veel kaks hajatalu (Põitse Ännika eelkäijaid) ning üksjalg Klaß Koristal. See vakupiirkond arvati 1650-ndatel rajatud Tamse ametimõisa koosseisu ja umbes 100 aasta jooksul ei saa Kapi mõisast rääkida. 1674.a De la Gardie aktis on

Tupenurme küla Tamse mõisa Paenase vakuse koosseisus ja tõenäoliselt kujutavad Paenase vakuse lõpus Tupenurme küla järel loetletud 9 hajatalu hulgas esinevad Seeretso Lehmet ja Seeretso Hanus endise (ja ka katkujärgse) Kapi mõisa kohal olnud talusid.

Rootsiaja lõpust (1698.a) pärineval kaardil on Kapi mõisa kohal küla (Kappemois by under Nurmishoff) nelja taluga: Kappe Hendrich, Seretse Matz, Arni Mart ja Simi Rein, aga need on arvatud rootsiaja lõpus Nurme põliskülas rajatud Muhu neljandale (Suuremõisa, Tamse ja Võlla järel) ametimõisale.

Viimasele arvati ka selleaegse üsna ulatusliku asustusega Päelda küla ja 18.s adrarevisjonides ongi rubriigis Nurmische Bauren Päelda küla lõppu lisatud kolm tühja Kappi-nimelist arvestusüksust. Nii Päelda kui Kapi külad on Põhjasõja ja katku ajal täielikult välja surnud. Ainsaks Kapi küla meheks (Seretse Matsi järglaseks) võiks ehk pidada 1731.a Tupenurmes koormisi kandvat Sahre Jaaku - esimest teadaolevat Tupenurme Saare peremeest. Rootsiaegse Kapi küla (by) arvestusüksused jäävadki asustamata, sest millalgi 1740-ndatel rajati nende kohale riigimõisana uus Kapi mõis. 1750. aasta adramaa-revisjonis esineb see juba omaette üksusena, kuigi esialgu on kirjas vaid kaks talu - Suuremõisalt saadud Targa hajatalu ja üks kolmest Tupenurme Panga-nimelisest talust (tänase Panga eelkäija). Esimeseks uue kroonumõisa rentnikuks on olnud keegi Adam Funck, seejärel von Bergi lesk Anna Maria von Toll ja 18.s lõpupoole Anna Helena Funck.
Põhiliseks Kapi mõisa "arengubaasiks" kujunes muidugi ikka jälle Tupenurme küla, mis 19. sajandiks hakkas tervelt Kapi mõisale kuuluma, aga 18.s teise poole tihedas konkurentsis äsja rajatud uute mõisade vahel oli pilt talude hõivamisel üpris kirju. Nii, näiteks, on 1767.a vakuraamatu järgi kuulunud Kapi mõisale peale Targa hajatalu ja kahe talu Tupenurmes (lisaks Pangale ka hiljem kadunud Hanso-Mardi) veel Päelda Mardi, Kallaste Toru, Lõetsa Jaani ning isegi pärastine Mõegaküla Juri-Jaagu talu! Alles mõisade piiride korrastamisega 18. ja 19. sajandi vahetusel jäi Kapi mõisa külaks tervenisti Tupenurme küla oma 12 arvestustaluga. Neist kaks Panga-nimelist (18. sajandil oli Tupenurmes kolm sellenimelist talu; vt. ka Tupenurme küla lugu) hääbusid küll 19.s algul, kuid ühe neist taastasid Buxhövdenid Panga-Juri taluna ja 20. sajandisse jõudis Tupenurme 11 põlistaluga.

Allikas: Ülo Rehepapp. August, 2005; täiendatud ja kohendatud september, 2007


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • mõis