Kallaste

kaardile

1569


Kallaste piirkond on seni arheoloogiliselt üsna uurimata, kui mitte arvestada Tallgreni omaaegseid seisukohavõtte Üügu panga-pealsete kalmete kohta. Ometi võib mõnede juhuleidude põhjal (Anduvälja karjamaalt leitud hilisneoliitiline kivitalb ja nüüdseks kaduma läinud mõned ihumiskivid) oletada, et juba kiviaja asukad on siin kandis püsivamalt kanda kinnitanud. Seda aga, kuidas siin viis tuhat aastat peale viimast jääaega välja nägi, kui nn. Litoriinameri lõplikult taanduma hakkas, ei oska vist ka geoloogid päris täpselt kirjeldada.

Senistel teadmistel võib küla nime esmaseks kirjapanekuks pidada 1569/71. aastate Maasilinna maaraamatuis esinevat Hellama vakupiirkonna viimast ½-adrast talu, mis söötis olevaks (ist woest) märgitud ja peremeest nimetatakse Kullaßsche Lulle. Järgmise aasta maaraamatus on sama nimi Kaillaßsche kujul kirja pandud (paleograafiliselt Leo Tiigi transkribeeritud) ja selle siin Kallasteks "tõlkimise" puhul peaks mõned lisaargumendid esitama. Nimelt esinevad samas maaraamatus veel Hellama vakuse peremeestena ühe adramaaga Paiste Mattz ja Paiste Tomas ning nende vahel veel Vstallo Marret.

Kõiki neid on põhjust selleaegseteks Kallaste meesteks pidada, kuigi Paiste lisanimega peremehed esinevad hiljem (rootsiajal ja veel 18. sajandilgi) ka omaette Paistu külana. Rootsiaegse kaardi järgi asus selline küla praeguse Veski koha ja kolhoosiaegse loomalauda piirkonnas, kus enne Põhjasõda oli tervelt viit talu kaardil kujutatud. Siit pärineb ka tänase Paistu kohanimi, kuigi oma praegusele kohale asus talu alles 18.s lõpupoole. Siitsamast on pärit ka naabertalu Munska, mis alles 19.s algul oma praegusele kohale jõudis ja veel 19. sajandil Paistu-Leemeti nime kandis. Neist räägime edasises lähemalt, kuid kõigepealt rõhutame, et maaraamatu kolmas üheadrane talu - Vstallo Marret on samuti suure tõenäosusega Kallaste talu. Nimelt esinevad rootsiaegseis dokumentides kaks Ustallo nimega peremeest - üks seostatav pärastise Mihkli-Aadu ja teine Uietaluga. Nii on üpris loomulik ka nimetatud Lulle just Kallaste ülaltküla meheks pidada. Paraku ei ole tama järglane taaniaegses 1592.a maaraamatus tuvastatav. Suure tõenäosusega on tegemist selleaegse Jaagu või Pärdi talu eelkäijaga. Huvitav on selle juures märkida, et varastes säilinud kirikuraamatutes kasutati hilisemalgi ajal Kallaste lisanime (ka Kaldalt) eeskätt just koos Jaagu ja Pärdi taludega, aga peaaegu mitte Pärdi naabri Toru ega ka Korju puhul.
Ette rutates märgime, et erinevalt paljudest Muhu põlisküladest ei kujunenud Kallastel kompaktset sumbküla ja veel 20. sajandil räägiti siin kolmest asumist - ülaltküla, alaküla ja Paistu-pered. Kui viimase kaks talu (Munska ja Paistu) on selgelt pärit rootsiaegsest Paistu külast, siis alakülas olid kolm talu (Mihkli-Aadu, Rootsi ja Niidi) samuti juba rootsiajal olemas. Selle juures jääb lahtiseks, kas nimetatud 1570. aastate Vstallo Marret kujutab alaküla Mihkli-Aadut (mõned seigad näivad seda kinnitavat) või hoopiski ülaltküla Uietalu? Igal juhul paistab ka Uietalu olevat hiljemalt taaniajal tekkinud ja tegemist on märksa vanema kohaga, kui nime põhjal võiks arvata.
Problemaatiline on alakülas Rootsi talu tekkeaeg; Niidi on rootsiaja keskel (lisaks ülaltküla Korjule) Rootsilt hargnenud. Loogiline oleks arvata, et nimi võis algselt ranna-rootslaste asustusega seostuda. Nimetatud Maasilinna foogtkonna maaraamatus (orduaja lõpp - taaniaja algus) kohtame sellise lisanimega peremehi aga tervelt kolmes Muhu vakupiirkonnas: Rotzi Hint Tamse vakuses, Rotze Mart Võlla vakuses ja Rotze Hannus Hellama vakuses. Et Kallaste ja Paistu külad paistavad orduaja lõpul Hellama vakupiirkonda kuulunud (külasid selles dokumendis ei eristata!), võiks ju oletada, et Hellama vakuse Rotze Hannus ehk juba sel ajal Kallaste alaküla talu kujutas, kuid see talu oli vakuse teise taluna (Keiko Hans'u järel ja enne Perreße Jürgen'it) kirjas, samal ajal kui arvatavad Kallaste ja Paistu talud on loetelu lõppu, Pärase-Lehtmetsa talude järel nimistusse paigutatud. See tõik muudab meie oletuse vähe usutavaks. 1592.a Saaremaa maaraamatus on ilmsed Kallaste talud Lõetsa vakupiirkonda (Wacke Loetz) arvatud, kuid siingi ei tunne me Rootsi talu veel ära - ainus "kahtlusalune" Rattse Pent on jällegi liialt nimistu alguses ja peab arvatavalt hoopis mõnd Lõetsa või Vahtraste talu märkima! Nii saame Kallaste Rootsist kindlalt alles alates rootsiaja algusest rääkida.

 

Allikas: Kopli Ülo Rehepapp 2004 - 2005. Parandatud ja täiendatud juuni, 2007.

 

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • mõis