Külasema

kaardile

1569

Külasema-Põitse piirkond (nagu ka Päelda ja Tupenurme) on arvatavalt vanimad Muhu püsiva asustusega alad, kus korilased nähtavasti juba eel-ajaloolisel ajal paikseks jäid. Kaudselt kinnitavad seda teadaolevad vanad matmispaigad külast Tamse pool Metsikimäel ja 1876.a leitud matmispaik, mida asjatundjad on kindlalt neoliitikumi aega - neljandast teise aastatuhande keskpaigani enne Kristust arvanud (siit leitud nn. külasema tüüpi kivikirve ja luu-harpuuni järgi).

Muinasasustuse aegadest võib pärineda ka külanimi, kuigi kirjalikke allikaid neist aegadest ei ole. Ilmselt olid 1569/71 Maasilinna foogtkonna maaraamatu Tamse vakuse kaks viimast peremeest Kullesme Ahndreß ja Kingesep Hanß just Külasema mehed, aga sellest muidugi ei järeldu, et viimase puhul pärastise Kingisepa talu otsese eelkäijaga tegemist oleks! Küll aga võib Andruse lisanime pärastise külanime üheks esmaseks kirjapanekuks lugeda.

Ordujal kujunesid hinnuse kogumise piirkondlikud keskused, mis mõne selle piirkonna olulisema küla või paiga nime kandsid ja siinseteks vakukeskusteks olid Paenase ning Tamse. Külasid eristatakse alles rootsiaegseis dokumentides ja siis esines enamasti Küllasme (rootsiaja lõpu kaardil Küllaseme) nimi. 18.s adramaarevisjonides on isegi nimekuju Külla Asseme, mis lubab arvata, et nimi õigupoolest küla aset tähendab, aga millise muistse küla asemega võiks tegemist olla, jääb spekulatsioonide teemaks. Tahaks rõhutada, et me ei tea praktiliselt midagi sellest, mida muinasaegsed külad kujutasid ja siinkirjutaja arvates oli alepõllunduse aegadel pigem hajusa asustusega tegemist (mis muidugi ei välista ka sel ajal kompaktsemate külade olemasolu). Hiljem Muhus tüüpilised tihedad sumbkülad (nende hulgas ka Külasema) paistavad alles Liivi sõja järel olevat kujunenud, aga vallutusjärgset aega võiks pigem iseloomustada nüüdse Lepiku küla olukord, kus võis rääkida Korista, Lepiku, Männiku ja Targa (haja)taludest, aga mitte kompaktsest külatuumikust.

Nähtavasti hiljemalt viikingiajast on piirkonna üheks olulisemaks keskuseks olnud Tamse, millest vallutuste järel ka üks vakukeskusi sai. Orduaja lõpul oli Muhus 13 vakupiirkonda, milledest esimene kandis 1569.a maaraamatus nime Wacke Painsell (Paenase vakus) ja teine Wacke Tamse. Külasema kuulus varem Tamse vakupiirkonda, aga esimeses rootsiaegses maaraamatus 1645.a on ta oma viie arvestustaluga märgitud Paenase vakuse esimeseks külaks. 1650-ndatel aastatel rajati Tamse põlisküla ja senise vakukeskuse kohal nn. ametimõis - teine riigimõis Muhus taaniajal rajatud Suuremõisa järel. Tamse mõisa külaks jäi Külasema mõisamajanduse lõpuni. Et mõisadeski jätkus esialgu koormiste arvestus vakupiirkondade kaupa, on Külasemat rootsiaja lõpuni (Nurme mõisa rajamiseni) Paenase vakupiirkonna külaks loetud.

 

Allikas: Kallaste Kopli Ülo Rehepapp. Märts, 2004; täiendatud ja parandatud aprill, 2007


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • mõis