Igaküla

kaardile

1569

Igaküla paistab olnud üks Muhu suurimaid külasid juba orduajal (niivõrd, kui sel ajal on mõtet küladest rääkida) ja kindlasti ulatub siinne paikne asustus ka muinasaega. Kuigi Igakülaga seostuvad mitmed legendid ja pärimused Suurelaeva soonest, Musta Mardi mäest jne., mis oma ainese võivad olla viikingi-ajast või veelgi varasemast saanud, ei tea me paraku muistsest Igakülast midagi, sest kirjalikud allikad puuduvad ja arheoloogiliselt on külaase täiesti uurimata. Rootsivere loos on märgitud Vello Lõugase tutvumisretke siia kanti 1983. aastal, kui ta olla Igaküla arus lõhutud tarandkalme olemasolu kinnitanud, aga praeguseks on seegi ebaselge, kus ta täpselt käis, sest koht on tähistamata (rääkimata muinsuskaitse registrisse kandmisest)!

Orduajal moodustas piirkond nähtavasti omaette vakupiirkonna, mis esimestes säilinud dokumentides ("Saaremaa Maasilinna foogtkonna maaraamatud", 1569/70) kannab nime Ykkenkulla Wacke. Rootsivere oli sel ajal eraldi vakupiirkond, mille lõppu ka vaba mees Koguva Asmus on kirja pandud. Kuigi territooriumi mõttes üks väiksemaid, ületab arvestustalude arv vakuses sel ajal (12 talu 15 adramaaga) ilmselt suurema territooriumiga Nurme vakust (11 talu 14 adramaaga) nii talude arvu kui adramaade poolest.

Suurim oli sel ajal Tamse vaku-piirkond 15 talu ja 18 adramaaga; haritud maa poolest väikseim (11 adramaad) aga Kuivastu vakus oma üsna laialdasel territooriumil hajali asunud 14 taluga. Peale 12 talu on maaraamatus Igakülas kirjas veel üksjalakoht, mida Leo Tiik on dokumendist välja lugenud kord kui Nemi Mart ja teisal Reni Mart - võib-olla peaks seda hoopis Igaküla Runni kirjalikuks esma-mainimiseks arvama?
Väärib tähelepanu, et taaniaja keskel 1592.a maaraamatus moodustab "Sant-Jaagu saar" - Igaküla, Koguva, Rootsivere ja arvatavalt ka "vastaskaldale jääv" Nautse ainsa Rootsivere (Randeuer) vakupiirkonna, kus kirjas ühtekokku vaid 16 arvestustalu 17 adramaaga!

Jäägu selle arhiivi-säiliku (EAA.1.2.963) allika-kriitika ajaloolaste mureks, kuid siinkirjutaja arvates iseloomustab see suurt laastamistööd, mida kõigepealt Ivan Julma tatarlased ja seejärel Rootsi, Taani ning Poola sõjasulased olid Muhus poole sajandi jooksul korda saatnud. Rahuaeg tuli Muhu jaoks alles Kalmari rahuga 1613. aastal ja sellega algas sajandi-pikkune "hingetõmbe aeg", et siis taas näljahäda, Põhjasõda ja katk üle elada.

Esimeses rootsiaegses maaraamatus 1645.a on Igaküla Paenase vakusesse arvatud ja on oma 14 adramaa ning 15 arvestustaluga selle vakuse ning ka kogu Muhu suurim küla. Vakukülas Paenasel on viiel adramaal viis arvestustalu 8 peremehega (mitmed kannavad paarikaupa ühiselt koormisi) ja umbes sama suured on ka samasse vaku-piirkonda arvatud Külasema ja Nõmmküla ning veel väike 2 adramaaga Põitse küla.
Taaniajal oli Muhus esimene riigimõis rajatud ja üldise arvamuse kohaselt olid pärisorjuslikud (teoorjuse) suhted selleks ajaks välja kujunenud, kuid see ilmselt ei tähenda, et üle Muhu oleks härgadega Lahekülas teol käidud! Kuidas adratalumehed oma rendikohustusi nüüd täitsid, vajaks omaette uurimist, aga ilmselt maksti seda endiselt natuuras ja/või rahas nagu orduajalgi, ainult ordufoogti asemel käis Suuremõisa rentnik seda vakukeskustes kokku kogumas. Sammuks teoorjuse suunas võiks ehk seda lugeda, et nüüd mõisa rentnik-valitseja igas külas kupja oli ametisse määranud, kes inimesi neid toitval maal pidi mõisa jaoks "tõhusamalt" tööle sundima. Kunagise 13 vakukeskuse asemel oli neid nüüdseks jäänud veel 9 ja sedamööda, kuidas rootsiajal nn. ametimõisaid juurde rajati, kaotasid vakukeskused rootsiaja lõpuks oma haldusliku tähenduse. 1650-ndatel rajati Tamse mõis ja üldiselt hakkas Paenase vakus selle alla kuuluma, kuid Igaküla jäi Suuremõisa külaks ja 1674.a, kui Muhu kihelkond nn. De la Gardie missiiviga Otto Wilhelm von Königsmarckile üle anti, on 12 adramaa ja 21 peremehega Igaküla (Dorff Iggone) Rootsivere vakuse teine küla. Märgime, et Rootsiveres oli sel ajal 15 peremeest 8 ¾ adramaal. Samasse vakusesse kuulusid veel Koguva ja Nautse külad.

Allikas: Kallaste Kopli Ülo Rehepapp September - oktoober, 2006; märts, 2008


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • mõis