Kopli talu ja Köstri talu

kaardile

1920

Kopli
Lisaks eespool jutuks olnud Võlla mõisa moonaka- ja pärastisele asunduskohale - Jauside Koplile tekkis 1920-ndatel kiriku maale veel teine samanimeline koht, kui Pärase Niidi Juri poeg Mihail Hobustkoppel (s.1891) siia oma eluaseme rajas (noorem vend, 1895.a sündinud Andrei jäi Niidile). Ta jätkas Niidi meeste traditsioonilist plekksepa ametit ja kohta teatakse ka Pleki-sepa nimega, aga kruntimisel saadud 11-hektarine maaüksus (Lit.A-15) kandis Kopli nime.

Mihkel abiellus 1926. aastal omast 10 aastat noorema Kurise Raissa Mihaili t. Kokaga ja neil oli kolm poega ning kolm tütart. Esimene poeg Harald (s.1928; kirikukirjades Aralt) jäi Koplile; noorem vend Mihail (Mihkel; s.1934) abiellus Kallaste Pärdi Vilmaga ja ehitas kolhoosiajal omale Nõmmkülla maja, aga noorim, 1937.a sündinud poeg suri imikuna.

1959.a olid Koplil peale vanade veel mõlemad pojad (Harald oli isa eeskujul samuti 11 aastat noorema naise - Mäla Metsa Linda Suguli võtnud) ja noorim õde Mairi (s.1942). Hiljem Haraldi ja Linda abielu lahutati, Harald asus Köstrile ja peale vanade surma Kopli maja lammutati (mõnede väidete kohaselt see päris lõpuni valmis ehitatuks ei saanudki).

Köstri (Kännu)
Paistab, et Hellama köstrid on ettevõtlikud mehed olnud ja ise omale eluasemed rajanud: oleme juba rääkinud köster Kannu rajatud Mesipuust, Vassili Aava Aavast ning Vassili Teisi ehitatud Aida kohast, kuid nähtavasti on kiriku juurde (vist juba 19. sajandil) ka eraldi köstri eluase ehitatud. Paraku ei ole selge, kes siin varasemal ajal on pikemalt elanud. Esimeste köstrite seas oskame peale Stefan Kannu nimetada Vassili Svetlovi, Ivan Perensit, Mihail Paisti (Raegma Mardilt), Vassili Kudrjavtsevit ja Andrei Peetri p. Klaasi (Tornimäelt).

1930-ndatel hakkas kiriku maid nn. pooletera-rendil kasutama Võlla Uuetoale asunud Või Aadu Juri poeg Vassili Toom (s.1881), kes 1902.a oli abiellunud Simiste Andruselt pärit Raissa Andrei t. Saarega. Märgime, et Raissa vanaisa oli Simiste Andrusel peremeheks pandud Siljavälja Hansu poja Andruse, kes Simistes perekonnanime SAAR sai, pojapoeg ja nendel Saartel puudub sugulus pastoraadi Lepiku-Mihkli Saartega.
Kiriku maid rentides asus Vassili Toom perega Köstrile (Iisa olla hea kiriku laulja olnud ja hädapärast ka köstri kohustusi täitnud).

Nõukogude võimu tulles sai Vasselist selle toetaja ja nn. uusmaa-saaja (miskipärast oli kruntimis-andmetes 0,115-hektarine Lauri-Uuetoa maaüksus Raissa Toomi nimel, aga selgusetu on, kas sellel Hellama Köstri kohaga seost on?). Väidetavalt olla Vassel käinud 1941.a suvel isegi Virtsus siia jõudnud sakslaste eelsalka tagasi löömas ja hävitus-pataljoni ta jäigi. Vanem poeg Nikolai (s.1914) seevastu jõudis mõlemal vaenupoolel olla - Punaarmeesse mobiliseerituna langes ta vangi ja oli hiljem sakslaste politsei-pataljonis, mille eest oma elupäevad Siberis lõpetas. Noorem vend Herman (s.1916) tuli sõjast "puhtalt välja" ja läks hiljem Tusti Aadule koduväiks; tema juures oli vanaduspäevil ka ema Iisa.
1942.a sai mingitel asjaoludel köstriks ja elas lühemat aega siin pärastine Liiva kooli direktor Niina Väin (Boris Aleksandrovi t.), aga kui sakslased ta arreteerisid, hakkas köstri ametit pidama preester Theodor Troitsky vend ja ta majutas Köstrile oma tütre pere.

Peale sõda (1954.a) läks maja Hellama külanõukogu valdusse ja see kohandati kooli internaadi tarbeks. Nüüd, nagu juba eespool märgitud, elab Köstril Kopli Harald Hobustkoppel.

Allikas: Kallaste Kopli Ülo Rehepapp (november, 2006). Täiendatud Edgar Grünbergi andmetega (jaanuar, 2007)


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • kool
  • maja
  • mõis
  • puu