Kirikla kirikuasundus

kaardile

1866

Hellamaa õigeusu kirik valmis 1866.a ja samal aastal kehtima hakanud uue kogukonna-seadusega kaotas mõis suuresti ka haldusliku võimu oma kogukonna (mõisavalla) üle. Pealegi läks umbes pool Hellama mõisa maast kirikule; ülejäänud osa mõisapõldudest jagati eespool loetletud 25 nn. latsikohaks ja 1870. aastatest muutus Hellama mõis majanduslikus mõttes üsna marginaalseks üksuseks, et oma kolme küla (Pärase, Võlla ja Oina) taludelt veel rendirahasid kasseerida ja eespool jutuks olnud kõrtsi pidada. Teorent oli selleks ajaks ametlikult keelatud ja mõisa (põllu)majanduslik tegevus sisuliselt lakkas.

Kõrvuti mõisa latsikohtade asustamisega kujunes kiriku ümbruses peale kirikla veel mitmeid eluasemeid, mida järgnevas põgusalt üle vaatame.

Kirikla
Nähtavasti juba enne kiriku valmimist oli ehitatud kirikla hoone, kus peale preestrite vähem või rohkem alalise elupaiga on ka õigeusu kihelkonnakool tegutsenud. Esimene Muhu õigeusu koguduse preester oli Jakov Boikov, kes 1850-tel nii Tamsel kui Hellamal ümber-ristimisi toimetas, kuid hiljem resideerus ta rohkem Kuressaares ja ei ole teada, kas ta pidevamalt Hellamal elanud on.

1859.a hakkas Hellamal teenima Joann/Ivan Nikolai p. Rajevski, kelle ajal kirik valmis sai, aga siin on teeninud veel Pavel Dimitri p. Panov, Joann/Ivan Pokrovski ja Aleksander Kudrjavtsev. Üsna kindlasti elas Hellamal 1870-tel teeninud ja noorelt tiisikusse surnud Vassili Mariptšelski, kes Hellama surnuaiale maeti. Nii Rinsis kui Hellamal on teeninud Aleksander Bobkovski, aga teda peaks siiski rohkem Rinsi preestriks arvama (maetud Rinsi vanal kalmistul). 1886.a tuli Hellamale preestriks Vsevolod Troitski ja 1930-45 teenis siin tema poeg Feodor (Theodor Troitsky; s.1878); vahepeal olid preestriteks olnud veel Aleksei Allik ja Mihail Bobkovski.

Kruntimisandmetes on 50,61-hektarine maaüksus "Õigeusu kirikumõis" (Lit.A-1), mille omanikuks koguduse nõukogu. Nõukogude võim loomulikult rekvireeris nii kiriku maa kui kirikla hoone. Viimase sõja järel muudeti see Hellama kooli internaadiks ja kui hävituspataljoni- mehest preestri Eugen Tamme järel Aleksander Riisik Hellamale preestriks tuli, pidi ta Konksil oma perele korterit üürima.

1959.a rahvaloenduse ajal oli Aleksander Riisik oma naise Olga ja noorema poja Joeliga siiski Kiriklas elavaks märgitud (tema vanemad pojad olid sel ajal Orissaare Keskooli internaadis). Nüüdseks on kirik oma maja tagasi saanud ja üürilisena elab selles Pärase Matsi Helga Kuik (sünd. Läheb - Sika Andrei 1. abielu tütar).

 

Allikas: Kallaste Kopli Ülo Rehepapp (november, 2006). Täiendatud Edgar Grünbergi andmetega (jaanuar, 2007)


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • kool
  • maja
  • mõis
  • puu