Aida talu ja Aava

kaardile

1929

1847. aastal jõudis Muhusse "keisri usk" - 22. aprillil, 1847.a salviti esimesed 13 muhulast kreeka-katoliku ehk nn. õigeusku ja aasta lõpuks oli (koos vastsündinutega) Muhus juba 1521 õigeusulist.

Põhilisteks õigeusu keskusteks said Tamse ja Hellama mõisad.

1850. aastast võib juba omaette Hellama kogudusest rääkida (sellest ajast on peetud eraldi Hellama ja Rinsi meetrikaid) ja alustati ka Hellamale õigeusu kiriku rajamist. See valmis 1866.a ja samal aastal kehtima hakanud uue kogukonna-seadusega kaotas mõis suuresti ka haldusliku võimu oma kogukonna (mõisavalla) üle. Pealegi läks umbes pool Hellama mõisa maast kirikule; ülejäänud osa mõisapõldudest jagati eespool loetletud 25 nn. latsikohaks ja 1870. aastatest muutus Hellama mõis majanduslikus mõttes üsna marginaalseks üksuseks, et oma kolme küla (Pärase, Võlla ja Oina) taludelt veel rendirahasid kasseerida ja eespool jutuks olnud kõrtsi pidada. Teorent oli selleks ajaks ametlikult keelatud ja mõisa (põllu)majanduslik tegevus sisuliselt lakkas.
Kõrvuti mõisa latsikohtade asustamisega kujunes kiriku ümbruses peale kirikla veel mitmeid eluasemeid, mida järgnevas põgusalt üle vaatame.

Aida (Teisi)
1929.a ostis Pöidelt Hellamale köstriks ja kooliõpetajaks tulnud Vassili Peetri p. Teiss (1891-1954) endise mõisa magasiaida ja ehitas sellest omale elumaja. Peaks märkima, et Aida kohanimi esineb juba 1925-30. aastate Hellama koguduse-nimekirjas, kus esimesi Võlla mõisa asunduskohti (Kopli, Narbla, Laane, Lõhmuse ja Pärdi-Jaani) on Merikülaks nimetatud! Nende hulka on ka Aida märgitud ja selle elanikeks on Paenase Abru vabadiku, Ooseare Madise poja Maksim Vasiksaadi pere, millest eespool veel Valdmaa asunduskohaga seoses juttu tuleb. Hiljem on Madise elukohaks vallamaja märgitud, mis pigem vist küll nüüdseks kadunud seegimaja peab tähendama, aga Madise seos Aidaga jääb siinjuures ebaselgeks.
Kruntimisel sai Aidast 4,69-hektarine väikekoht ja ega siin põllu pidamisest ei olegi elatud, sest Vassili Teisi elatusallikaks jäi ikkagi õpetaja palk. Vassili tütar Pürje (s.1913; abielus Lango) lõpetas Kuressaare Ühisgümnaasiumi ja ETK kaubanduskooli ning töötas peale sõda pikka aega Hellama kaupluses. 1959.a olid Aidale jäänud Vassili lesk Sofia tütre Pürjega ja siin oli korteris Kallaste Pärdi Vilma Paat. Nüüd on Aida koht Pürje poja Peep Lango suvekoduks.

Aava
Vahtraste Poalil 19.s keskel peremeheks olnud Juri Aava noorema venna Jaani poeg Vassili Aav (1849-91) õppis Hellama õigeusu kihelkonna-koolis ja oli ise hiljem kooliõpetaja ning köster Hellamal. Ta ehitas omale kiriku maal (kirikust pisut mõisa pool) eluaseme, mis jäi Aava nime kandma. Köstri vanem poeg Herman Aav (1878-1961) sai vaimuliku hariduse ja oli hiljem apostelliku õigeusu piiskop Soomes ja Karjalas (vt. A. Rullingo "Muhumaa", lk.589). Teine poeg Aleksander suri imikuna, aga noorem poeg Nikolai (s.1884) on samuti Muhust välja läinud.
Köstri lesk Maria Juri t. (s.1850; Pöidelt) elas Aaval 1928. aastani aga 20. sajandil sai Aavast poekoht. Kõigepealt pidas siin enne Viirakülla asumist mõned aastad poodi Kuivastu kõrtsmik Kaarel Grünthal. Ka Aleksander Mesipuu on peale maja põlemist mõned aastad Aaval olnud, kuni ta oma maja taastas. 1908.a hakkas Aaval poodi pidama köstri lese Maria õemees - Kaarel Grünthali vend Johannes Grünthal ja hiljem on siin veel poodi pidanud Pärnumaa mees Heinrich Tiidermann. Viimane läks 1935.a tagasi Kalli ja koha omandas Raegma Juri Mihkli noorem poeg Andrei Jürjestaust (s.1891). Tema nimel oli kruntimis-andmetes ka 0,76-hektarine Aava maaüksus.
Andrei ja Kristina (s.1900.a Raegma Kusta Veski) esimene poeg Emil suri lapsena; 1922.a sündinud Roland lahkus siit sõja ajal. 1959. aastal olid Aaval veel 67-aastane Andrei ja 58-aastane Kristina Jürjestaustid ning nende juures elas Kristina vennapoeg - Raegma Kusta Ivani p. Ülo Veski. Nüüdseks on vahepeal põlenud ja taastatud Aava koht Rolandi järglaste suvekoduks.

 

Allikas: Kallaste Kopli Ülo Rehepapp (november, 2006). Täiendatud Edgar Grünbergi andmetega (jaanuar, 2007)


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • kool
  • maja
  • mõis
  • puu