Värava (Kummi, Kopli, Põlluotsa)

kaardile

1864


Viimase latsikoha sai Oina Kästiki Aadu noorem poeg Jaen/Ivan Kask (1843-1913). See jäi tegelikult kirikule läinud mõisamaade sisse ja võib arvata, et väravavahi koha oli omale siia rajanud juba Jaani isa - Kästiki viimane peremees Ado Kask (s.1809), kui Hellama mõis oma talust Oinal loobus. Viimases hingeloendis 1858.a oli Aad oma perega veel Oinal kirjas, aga tema vanem poeg Juri võeti 1855.a nekrutiks (sai hiljem omale Põlluotsa soldatiplatsi) ja nähtavasti kadus Kästiki talu Oinal juba 1860-ndate algul enne latsikohtade jagamist. Vana Aadu nooremad pojad Mihkel ja Jaen said mõlemad omale latsikohad - Mihkli Kaasikust oli juba eespool juttu ja Jaen on oma platsi Väraval saanud; noorem vend Andrus (1849-1926) suri vallalisena vanema venna Juri soldatikohal Põlluotsal.

Värava Jaen abiellus 1864.a Vahtraste Peetri-Jaagu sulase Juri tütre Ristega (Agripina Lember) ja neil oli kolm poega ning neli tütart. Vanem poeg Juri/Georgi Kask (s.1866) jäi Väravale, Maksim suri 10-aastaselt ja kolmas vend Mihail (s.1872) sai Võlla mõisa jagamisel omale Lõhmuse asunduskoha.
Juri esimene poeg Vassili suri imikuna (1894); teine poeg Ivan Kask (s.1895) abiellus 1917.a Raissa Georgi t. Abega ja oli viimane Värava latsikoha peremees. Tema pojad Menander (1918) ja Valentin (Enn; 1921) olid meremehed ning 1944.a põgenes pere läheneva uue punase terrori eest. Piiri (Nurga) Artur Vagaga abiellunud Ivani õde Akiliina (s.1902) tuli lastega tühjaks jäänud sünnikoju ja nüüdseks on Väravale jäänud Arturi ja Liina vanem poeg Sulev Vaga.

Põlluotsa
Nagu öeldud, võeti Värava Aadu esimene poeg Juri/Georgi Kask (s.1833) Krimmi sõja ajal 1855.a nekrutiks, aga tal õnnestus sõjast tervena tagasi tulla ja 1866.a abiellus ta Mäla sulese tütre Eed Targemaga ning neil sündis kaks tütart. Nähtavasti sai Juri omale üsna mõisa külje all tee ääres (hilisemast Nisuaast pisut Võlla pool) soldatiplatsi, mis kruntimis-andmetes Põlluotsa nime kandis ja popsiseadusega 5,64-hektariseks saanuna (Lit.I) oli hiljem Mihkel Prii nimel.
Juri noorem tütar Anna suri 7-aastaselt, aga vanem tütar Julia abiellus Targa-Tähvena Tähve poja Tähve Priiga (1870-98), kes teadmata põhjusel noorelt suri. Nende esimene poeg Vassili suri 7-nädalaselt 1891.a ja rohkem neil lapsi ei olnud.
1899.a abiellus Julia Kask-Prii teist korda Või Panga Jaani poja Timofei Pärteliga (1866-1927) ja Põlluotsale asus ka Timofei ema - Ingel/Elena Juri tütar (1833-1916; sünd. Luht). Või Panga Andruse poeg Jaen/Ivan Pärtel (s.1837) saadeti 1860-te lõpul mingil põhjusel Siberisse asumisele ja naine Ingel jäi kahe lapsega - 1863.a sündinud Elena ning 1866.a sündinud Timofei maha (üks poeg ja üks tütar olid väikestena surnud).
Koguduse-nimekirjades Timofeil ja Julial lapsi ei märgita; viimases nimekirjas oli Põlluotsa ainsaks elanikuks teistkordselt leseks jäänud Julia Pärtel (sünd. Kask), aga maa-andmike järgi otsustades on Põlluotsale asunud noorelt surnud Tähve Prii õe Juula vallaspoeg Mihkel Prii (1895-1941), kelle nimele popsikoht nüüd oli saanud.
Mihkel olla Põlluotsal kanu pidanud. Ta oli ka põhiliselt Lõetsa meeste rajatud Hellama veski osanik, aga nõukogude võimu tulles olla kiiresti oma osalusest loobunud ja muutus suureks nõukogude "aktivistiks". Venemaale evakueeruda ta nähtavasti siiski ei tahtnud ja lasti 1941.a novembris sakslaste poolt Loode tammikus maha.

Kummi
Teise soldatiplatsi üsna Põlluotsa kõrval sai Krimmi sõjas osalemise eest Oina Andruse Jaani poeg Juri/Georgi Heinat (1836-1909). Ta abiellus 1873.a Elena Smuuliga (selleks ajaks vabadikuks jäänud Või Posti Juri tütar) ja neil oli kaks poega ning kaks tütart. Vanem poeg Andrei jäi Kummile, noorem poeg Mihail (1883-1915) langes 1. Maailmasõja ajal Karpaatides.
Andrei Heinat (s.1878) abiellus 1905.a Mäla Pärdi Madise tütre Raissaga (sünd. Vaga) ja nende kuuest lapsest jõudsid täisikka pojad Aleksander (s.1910) ja Pavel (Paul; s.1918) ning tütar Linda (s.1922). Kummil kasvas üles ka 1900.a sündinud Raissa Elena tütar (nähtavasti vana Juri naise Elena vallastütar), kes samuti oli Heinati nime saanud.
1,102-hektarine (tiinune) soldatiplats oli kruntimis-andmetes Andrei Heinati nimel ja kruntimisel sai ta 4,91-hektarise juurdelõike (Lit.A-14) ning tekkis 6-hektarine väikekoht. Andrei noorem poeg Paul läks Kurisele koduväiks, aga Aleksander on viimasesse sõtta jäänud. Enne sõda oli Kummil veel 1900.a sündinud Raissa Heinat oma vallaspoja Arnoldiga (s.1926), aga 1959.a loenduse ajal olid Kummile jäänud 80-aastane Andrei oma 73-aastase naise Iisaga ja 21-aastase tütrepoja Reinuga (Linda poeg).


Kopli
19.s lõpul on Pöide kihelkonnast (Reinast või Muikülast) tulnud Võlla mõisa teenistusse Vassili Mihaili p. Jaus (1855-1935) perega ja nähtavasti on tema rajatud Hellama kõige lõuna-poolsemast latsikohast Saarest post-maantee poole jääv Kopli koht Hellama ja Võlla mõisade piiril. Koguduse-kirjade järgi on Vassilil olnud neli tütart ja 1893.a sündinud poeg Aleksander. Kolm tütart on noorelt surnud, aga 1885.a sündinud Elena sai omale neli vallaspoega. 1907.a sündis tal poeg Vladimir, kes omale hiljem Raegma Kõrve Salmega (ristitud Lidia) abielludes perekonnanimeks KÄND võttis. Ta elas peale sõda perega Pädaste mõisas, lühemat aega Kõrtsi-Saunal ja Rässa Põllul ning lõpuks asus pere Virtsu. Elena kahest vallaspojast - 1912.a sündinud Paulist ja 1926.a sündinud Bernardist hilisemad andmed puuduvad, kuid 1921.a sündinud Eduard ehitas peale sõda omale Hellamal maja ja eespool on tema Jausa kohast veel pisut juttu.

Vassili Jausi ainus poeg Aleksander abiellus Kesse Vana-Aadu Mihail Vondi lese, Liiva Jaani Ruudu (Raissa) Raunmägiga ja võttis omale hiljem perekonnanimeks LEE. Nende abielu oli lastetu.
Kruntimis-andmetes on Kopli koht juba 12,53-hektarine Võlla mõisa asunduskoht (Lit.A-4 koos 1,15-hektarise juurdelõikega Aleksander Jausa nimel). 1959.a olid Koplile jäänud 65-aastased Aleksander ja Raissa Leed ning siin on kirjas veel Konksi (Opi) Andrei üks noorem poeg Lembit Opp oma naise Helju (sünd. Müürisepp) ja 3-aastase kasutütre Üllega.
Kolhoosi algaegadel oli Koplil Hellama kolhoosi (hiljem ka Võlla ja Mõegakülaga ühinenud "Ühismaa") kontor, kus Kuivastu Kärneril kasvanud Helju Müürisepp raamatupidajaks ja ühtlasi korteriliseks oli. Mõne aja pärast asusid Opid Virtsu ja vana Sass müüs osa majast Saaremaa mehele Aleksander Põllule, kes Narbla Raissa Laugeni tütre Endlaga abiellus. See abielu küll purunes ja Aleksander Põld läks Muhust minema, aga selleaegse nn. kolhoosipere seadusega jäigi Kopli koht Endla Laugen-Põllu ja tema ema, Narbla Raissa (sündinud Obukak, eestindatud Jõesaar ja abielust Laugen) valdusse.

 

Allikas: Kallaste Kopli Ülo Rehepapp (november, 2006). Täiendatud Edgar Grünbergi andmetega (jaanuar, 2007)


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • kool
  • maja
  • mõis
  • puu