Madismetsa latsikoht, Poe

kaardile

august 1864


Mäla Mihkli perepoja Juri (1812-81) vanem poeg Mihkel/Mihail Ristkok (1833-89) omandas Hellamal postmaantee ääres (Väikse-Saadu vastas üle tee) välja antud 21. platsi ja on selle vist vanaisa Matsi (1782-1856) auks Madismetsaks ristinud. Mihkli isa Juri sai alles peale vana Matsi surma 1856.a Mälas peremeheks, kui Mihkel juba noor naisemees oli ja kuigi ta oli esimene (pärimisõiguslik) poeg, ei mallanud ta nähtavasti kodus oma peremehe-aega ootama jääda ning ehitas Hellamal Madismetsa koha välja. Peale isa surma 1881.a asus ta Mäla Mihkli peremeheks ning koht jäi nooremale vennale Juri/Georgi Ristkokale (1843-1916), kes sepa ametit pidas (hüütud "vana kõks").

Sepp Juril sündis Pärdi-Juri Tähve tütre Marega (Pärtel Võikülast) neli poega: esimene poeg Georgi suri aastaselt; 1869.a sündinud, Peetriks ristitud ja hiljem Joosepina (Josif) kirjas olev teine vend on 20.s algul (võib-olla Vene-Jaapani sõja ajal) hukkunud.
Juri/Georgi Ristkoka kolmas poeg Mihail (1872-97) on ka ühe Maria Jaagu tütrega abielus olnud ja 1894.a on tütar Elena sündinud, kuid Mihail suri teadmata asjaoludel 25-aastaselt. Juri noorimast pojast Vassilist (1877-1942) sai aga ehk kõige nimekam Ristkok (lühielulugu vt. A. Rullingo "Muhumaa" lk.619). Peale Riia seminari ja Peterburi vaimuliku akadeemia lõpetamist ning mitmel pool Venemaal töötamist tuli ta 1921.a Kuressaarde, oli Saaremaa Ühisgümnaasiumis usuõpetuse õpetaja, Kuressaare Nikolai koguduse ülempreester ning lõpuks Saare- ja Muhumaa AÕ kiriku praost. Loomulikult oli ta nõukogude võimule vastuvõetamatu ning suri seetõttu Irkutski oblastis.

20.s algul (enne 1. Maailmasõda) on Madismetsa koha omandanud Külasema Marjavälja juurtega Peetrikivi Tõnise poeg Madis Kolk (1868-1948). Tema naine Ingel oli Kapi Kaasikult (Peegel Juri t.) ja esimesed (Peetrikivil sündinud) lapsed on väiksena surnud. 20.s algul on Madis Tamsalus teenistuses olnud (1902.a sündinud tütar Ingel väidetakse olevat Tamsalus sündinud), kuid 1905.a paiku Muhusse tagasi tulnud. Kaks nooremat poega: Jaen (s.1909) ja Albert-Bernhard (Ants; s.1912) sündisid juba Madismetsal.

Kruntimise algul oli 8,51-hektarine Madismetsa koht Kolk Madise nimel ja nähtavasti ostis ta selle Hellama kooliõpetajalt Johan Partsilt (1857-1923), kes olla selle Mäla Mihkli Ivan Ristkokalt ("vana kõksi" vennapojalt) ostnud. Madis Kolk soetas nähtavasti maad juurde ka Võlla mõisa jagamise ajal ja 1939.a oli koha suuruseks juba 19,1 hektarit. Madise pojad sõitsid merd ja nende käekäik segaste aegade tulles jääb siinkohal teadmata. Noorem poeg Jaan Kolk (1909-1941) on noorelt (1920-ndatel) Ameerikas olnud ja kuskilt ka kommunistliku ilmavaate omandanud. Esimese nõukogude okupatsiooni tulles sai temast "aktivist", kes küüditamise eelõhtul Lalli Tähvena Mihkliga ennast Piiril mootorrattaga surnuks sõitis (sel ajal kaduma läinud legendaarsest portfellist küüditatavate nimekirjaga räägitakse Muhus tänini). Jaani õde Liina evakueerus sõja eest Venemaale ja oli seal abillunud (sai Fedorenkovaks), aga tagasi tuli ta üksinda ja elas viimati Madismetsal. 1959.a oli tema juurde märgitud õetütre - Tõela Juula tütre Eljo (abielus Klaas) aastane poeg Kalju ja viimase valduses on koht tänini.

Poe
Madismetsaga seoses tuleks rääkida ka Hellama Tarvitajate Ühisuse poe hoonest, kus tänini kauplus asub ja mis oma olemasolu ajal on ühtlasi mitmete inimeste eluasemeks olnud. Väidetavalt ehitas praeguse poe kohal esimese hoone juba päris 20.s algul Hellama kooliõpetaja Johan Parts, kes kavatses siin poodi pidama hakata. Hiljem jäi hoone 1910.a asutatud Tarvitajate Ühisusele ja siin olla kaubelnud eespool jutuks olnud Vassili Ebraus ning Soonda Mihkli Jaen Väärtnõu. Esimese Maailmasõja ajal oli siin sakslaste sõjaväe komandantuur; kauplus laastati ja Ühisuse tegevus lakkas. Selle taastas 1920-ndate algul vallasekretär Küng Laimjalast ja lühemat aega kauples siin Bakuust naasnud kapten Tõnu Kolk - Madismetsa Madise vend (hiljem oli Tõnu Kuivastu sadama kapteniks). Pikemalt oli Ühisuse pood Raegma Mardi juurtega Päelda Selja vabadikukohal sündinud Tamse mõisa aidamehe Jaen Paisti pojapoja Vassili Paisti (1881-1968) pidada. Ta sai omale Võlla mõisast Tammevälja asunduskoha, millest edasises juttu tuleb.

Kruntimisel oli moodustatud ka umbes hektarine nn. Hellama ärikoht, mille omanik oli Hellama Tarvitajate Ühisus (0,97 ha; Lit.A-4 - talundilehe järgi Vassili Paisti kasutuses 1,1 ha 0,7 ha põllumaaga). Viimase sõja ajal oli Hellamal ärijuhiks Rinsi Poe Mihkli poeg Joann/Ivan Kolk (s.1910) ja tema oli oma naise Olga ja poja Mihkliga (s.1936) siin kirjas veel 1959.a, kui ta selleaegse Tarbijate Kooperatiivi raamatupidajaks oli. Nõukogude ajal sai poest ETKVL-i kauplus, kus eraldi toidu- ja tööstuskaupade osakonnad sisse seati. Esimeses oli peale sõda üsna pikka aega müüjaks Vassili Teisi tütar Pürje Lango ja teises Kopli Leena poeg Eduard Jaus - mõlemast tuleb veel edasises pisut juttu.

Allikas: Kallaste Kopli Ülo Rehepapp (november, 2006). Täiendatud Edgar Grünbergi andmetega (jaanuar, 2007)


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • kool
  • maja
  • mõis
  • puu