Sika lastikoht, Argi

kaardile

aprill 1864

Keskülaga seoses oli jutuks, et Võlla Lõpe talu läks Mardi Tähve Vahteri valdusse. Kui perepoeg Jaen Kiikeri ainus poeg sai hiljem omale Kesküla latsikoha, siis sulane Tähve Kiiker ehitas kõigepealt omale Killu Kõrtsi vastas Kalda (algul Kaoks nimetatud) vabadikukoha ja tema teisest abielust Raugi Laasu Tõnise tütre Kadri Maltisega sündisid 1853.a kaksikud pojad, kes ristiti Terenti ja Timofei. Neid tuleb Sika koha rajajateks pidada; noorem vend Mihail (s.1857) jäi Kaldale ja tema poeg Vassili sai hiljem Luha nime kandnud asunduskrundi. Kõigest sellest on Võlla loos rohkem juttu.

Terenti Kiiker (1853-97) suri keskeas ja temast jäi Lõetsa Poali-Juri Marega ainus poeg Mihail, kes 1901.a 11-aastaselt suri. Teisel kaksikvennal Timofeil sündis Soondast võetud Maria Rasvaga ainus poeg Vassili ja viis tütart. Märgime, et peale kahe Mare (Terenti lesk ja Timofei naine) elas 20.s algul Sikal veel kolmas, "tüdruk" Mare - vallaliseks jäänud vana Tähve tütar (1859-1928).

Vassili Kiiker (1880-1929) abiellus 1905. aastal Elena Georgi t. Õigega. Sündisid pojad Vassili (1908) ja Feodor (1913) ning 1919.a kaksikud Vladimir ja Eugenia. Kruntimisel oli 8,34-hektarine Sika koht Vassili Kiikeri nimel. Vanemad pojad olid sõja algul mobilisatsiooni-alused ja nende saatus on ebaselge; Vladimir (Volli) sai 1942.a õnnetult surma sel ajal kõikjal vedelenud laskemoona "käsitledes". Eugenia (Senni) sai Pärase Matsi Andrei Lähebi (1906-2000) teiseks naiseks. Viimane lammutas oma kodukoha Pärasel ja pere asus Sikale. Senni abielu-eelne poeg Juri läks hiljem Saaremaale, aga Reiuga sündis veel kolm poega: Andi jäi kadunuks, Jaan Läheb on tänini Sikal ning noorem vend Tõnis asus Simiste Lepikule.
Märgime, et 1959.a rahvaloenduses olid Sika, Risti ja Viherpuu latsikohad Võlla asunduse alla arvatud (ka Saadu ja Lehekopli).

Argi
Põllutaguste latsikohtade rivi võiks lõpetada selle lõunapoolse nn. Argi tänava alguses olnud soldatikohaga. Lõetsa Kiisa vana Juri teise abielu poeg Andrus Pere (1812-68) jäi Kiisa sulaseks, kuid tal oli suur pere ja ta on omale Lõetsas Nõmme-Uielu vabadikukoha rajand. Tema vanem poeg Juri/Georgi Pere (s.1836) paistab olevat kroonuteenistuse järel Hellamal, kus sel ajal latsikohti jagati, omale soldatiplatsi saanud. Juri abiellus 1871.a Võlla Sepa-Ansu Marega (Sõrm) ja neil oli kolm poega ning kaks tütart. Esimene poeg Mihail suri paari-aastaselt; 1874.a sündinud Vassili käekäik on teadmata, aga kolmas poeg Andrei Pere (1877-1912) on 4. Hellama koguduse-nimekirjas oma ema, naise ja nelja lapsega Argil kirjas. Laste (kahe tütre ja kahe poja) juures on märkus, et nad mandril on sündinud ja sünniaegu ei ole märgitud. Mis nendest peale Andruse surma sai, ei ole selgunud, aga ilmselt on lesk lastega Muhust lahkunud. Andruse vanemal õel Julianal on 1902.a vallaspoeg Aleksander sündinud, aga nende edasine käekäik on samuti teadmata; noorem õde Maria sai 1904.a Võikülla mehele. Kus vana Juri lesk, üle üheksakümne elanud Mare oma vanaduspäevad veetis, on jällegi teadmata, aga koht on nähtavasti hiljemalt EV algusaastail kadunud, sest kruntimis-andmetes ei ole sellest mingeid jälgi.

Allikas: Kallaste Kopli Ülo Rehepapp (november, 2006). Täiendatud Edgar Grünbergi andmetega (jaanuar, 2007)


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • kool
  • maja
  • mõis
  • puu