Mesipuu latsikoht

kaardile

1860

1860-tel aastatel, kui pooled Hellama mõisa maad siia rajatud õigeusu kirikule läksid (kirik valmis aastail 1864-66), jagati mõisast välja veel 25 nn. latsikohta ja nende loetlemisega me siinkohal jätkamegi.

1. Mesipuu
Esimese platsi omandas Vanamõisa Simmu Madise poeg Stefan Kann (s.1847), kes sel ajal oli Rinsis ja Hellamal köstriks. Stefan (Aleksei) oli Simmu Madise teine poeg, kes Muhus esimeste seas oli sünnijärgselt õigeusku ristitud ja et vana Madis poja nimeks Aadut soovis, ristitigi ta algul Alekseiks, aga peale Rinsis õigeusu kihelkonna-koolis käimist ja "psalomtšikuks" pühitsemist sai tema nimeks Stefan.

Köster Kann abiellus 1870.a Lõetsa Suure-Jaagu Elena Räimega ja väidetavalt olla köstriproua Hellamal esimest poodi pidanud. Hellamal sündisid Kannude neli poega ja kolm tütart, noorem poeg Aleksander on vist juba Kuressaares sündinud. 1880-ndate lõpul või 90-te algul asus pere Kuressaarde ja koha ostis Tornimäelt Hellamale kõrtsmikuks tulnud Aleksander Mesipuu. Peaks lisama, et köster Kannu lastest said hiljem haritlased ja juba väljapool Muhu nimekad inimesed (mõned nende lühielulood on toodud A. Rullingo raamatus "Muhumaa" lk.598-99), aga oma sünnikodu olla nad Hellamal hiljemgi külastanud.

Täpselt on teadmata, mis ajast Hellama mõis on siin teenurgas, kus Kuivastust tulnud postmaantee järsult Soonda poole keeras, kõrtsi pidanud, aga nn. reguleerimiskaardil 1800.a paiku on nii kõrts kui selle tagune Kortzi Soat selgesti kujutatud. Ilmselt kuulus kõrts nüüd juba hääbuvale Hellama mõisale veel sel ajal, kui Aleksander Mesipuu (s. umbes 1853) seda 1880-ndatel rentima asus, kuigi varsti kehtestatud riigi viinamonopol sellele kümnekonna aasta pärast lõpu tegi. Selleaegne kõrts oli köster Kannu rajatud eluaseme vahetus naabruses ja viimane sai nüüd kõrtsmiku elukohaks, aga tavamõistes latsikohta sellest ei saanudki. Maa oli omandanud (võib-olla köster Kannult) Mäla Pärdi-Andruse Joosep Metsaalt (1868-1927), kes Võlla Saadule koduväiks läks ja tema lesk Elena Metsaalt (1874.a sündinud Ingel Pea) oli kruntimisandmetes 8,92-hektarise Poe nimega (Lit.I) kinnistatud maaüksuse omanik.
Aleksander Mesipuu tuli Muhusse noore abielumehena. Tema esimene tütar Julia (s.1879) suri 10-aastaselt; Muhus sündisid pojad Vassili ja Aleksander ning neli tütart (1883.a sündisid kaksikud Aleksander ja Ekaterina). Pojad läksid juba noorelt Muhust minema haridust omandama: Vassili (1881-1921) õppis Riias vaimulikus seminaris ja hiljem Peterburi usuakadeemias; Aleksandrist sai tsaariarmee ohvitser ja hiljem töötas ta Tallinna sadama tollivalitsuses.
Vana Aleksandri vanemale tütrele Ekaterinale asus uue sajandi algul koduväiks selleaegne Hellama valla kirjutaja Vassili Ebraus (1879-1910). Tema päritolust on juttu Rässa ja Lõetsa küladega seoses ja seda me siinkohal ei korda, kuid tuleks märkida, et "metskapteni" poeg pidi rahakas mees olema, sest väidetavalt on ta Pädaste Sepa koha välja ostnud (kuigi selle omakorda Villem Sugulile müüs) ja temalt olla "heauskselt" ostnud Rässa Jaani koha ka koolmeister Tõnu Kann (samuti Vanamõisa Simmult). Ise ei ole Vassel arvatavasti ühtki talu pidanud, küll aga on ta Mesipuul üritanud poodi pidada (meenutame, et 1890-test kehtis nn. viinamonopol ja kõrtsi kui niisugust ei saanud Hellamal enam olla). 1905.a põles Mesipuu maha. Tulekahju põhjus on siinkirjutajal teadmata, aga see pidi üsna ulatuslik olema, sest kannatada olla saanud ka koolimaja ja Nisuaa?! Vana Aleksander ehitas järgmisel aastal koha uuesti üles, aga millised tal väimehega suhted olid, on jällegi teadmata. Mingil põhjusel laskis Vassili Ebraus ennast 1910.a maha; temast jäänud poeg Nigul Ebrus (s.1902) kasvas Mesipuul üles ja temast sai hiljem juristi haridusega riigiametnik. Vasseli lesk - Mesipuu Kata elas surmani Mesipuul.
Teiseks Mesipuu väimeheks oli 20.s algul Viljandimaalt Muhusse kooliõpetajaks tulnud Vassili Müristaja (1886-1942). Ta oli aktiivne ühiselu tegelane sõjaeelsel Hellamal (lühielulugu vt. A. Rullingo; lk.610) ja langes esimese nõukogude okupatsiooni repressioonide ohvriks. Pere küüditati 1941.a juulis (naine Lidia sai Harkust tagasi) ja Vassili suri ametlikel andmetel Kemerovo laagris 1942.a.
Mesipuu koht eksisteerib tänapäevani (nüüd Oidekivide valduses), aga sellega seoses on otstarbekas vahepeal pisut veel nüüdseks kadunud Hellama kõrtsist rääkida.

Kõrtsi
Nagu öeldud, hakkas Hellama mõis juba 18. sajandil Kuivastu-Vahtna postmaantee ääres kõrtsi pidama, aga kahjuks on kõrtsmike kohta andmed väga lünklikud. Teada on, et 18.s lõpupoole on siin kõrtsimeheks olnud ühe katku järel Hiiumaalt Muhusse toodud või asunud Hansu (nn. Tuisu Hans) poeg Laas (~1744-1813), kes esimeses hingeloendis 1782.a on ka pastoraadile kuuluva Kose talu peremeheks märgitud (talu asus nähtavasti Lõetsa jõe ääres hilisemal Võlla mõisa maal Lehtmetsa Veski talust pisut "allavoolu" - Lalli poole). Laas on 1790-te algul Hiiumaale tagasi läinud, aga tema poeg Tuiso Tähve (1773-1837) oli vist surmani Hellamaa kõrtsimeheks (peaks ka Muhusse maetud olema). Tuisu Tähvel sündisid Soonda Simmu talu eelkäija - Tõnu-Mihkli Pärdi tütre Ingliga ka viis poega ja kaks tütart. Täisikka jõudnud pojad on Hiiumaale läinud (said seal perekonnanime MOONSON), aga tütar Rõõt sai Oina Kästiki Mihkli poja Ado Kase naiseks ja on seega edasises jutuks tulevate Värava ja Kaasiku latsikohtade esimeste omanike ema.
Kes 19.s keskel ja kolmandal veerandil enne juba nimetatud Tornimäe mehe Aleksander Mesipuu siia asumist Hellamal kõrtsimeesteks olid, on seni selgumata. 1890-ndatel kehtestatud riigi viinamonopol lõpetas sisuliselt senisel kujul toiminud kõrtside tegevuse (Muhus jäi ainsaks legaalseks viina müüjaks Suur kõrts Viirakülas) ja Aleksander Mesipuu hakkas Hellama kõrtsis lihtsalt poodi pidama, mille ta 1908.a Muhu Põllumeeste Seltsile üle andis.
1919.a omandas poe Kansi Keldri vana Ivani kolmas poeg Vassili Oidekivi (1881-1942), ehitas uue hoone ja hakkas siin omakorda poodi pidama (konkurentideks said Raegma mehe Jürjestausti pood Aaval ja nn. Ühisuse pood Madismetsal). Vassel abiellus 1923.a Olga Aleksei t. Ilvestiga Kärlast ja sündisid poeg Richard (1924), tütar Senta (1928-36), poeg Herbert (1930) ning 1932.a veel tütar Maria. Vasseli äri paistab olevat hästi läinud, sest nõukogude võimule ta ei meeldinud ja 1941.a viidi ta Siberisse; Olga sai lastega Harkust tagasi. Pood oli rüüstatud ja sõja algul seadis ennast selles sisse Punaarmee ladu. Lõpuks põles see maha ja sellega oli paarisaja aastase Hellama kõrtsi lugu lõppenud.
Kruntimisel oli Vassili Oidekivi saanud oma poe juurde ka 5,95-hektarise Kõrtsi maaüksuse (Lit.A-10), mis Olgale lastega sõja ajal ja järel mingiks toeks oli, aga elama asusid nad Mesipuule Ebrause lese Kadri juurde (noorem õde Lidia - Vassili Müristaja naine elas algul koolimajas). 1959.a rahvaloenduse ajal on Mesipuu kohta miskipärast Kõrtsiotsaks nimetaud - ju siis vana Mesipuu nimi ka sel ajal tabu oli! Siin on kirja pandud 71-aastane Lidia Müristaja ja Olga Oidekivi oma noorema poja Herbertiga (Ants) ning korteris kolm Lõetsa koolitüdrukut (Leili Ärm, Mairi Räim ja Leida Lepmets). Oidekivi Antsu koduks Mesipuu jäigi. Tuleks ehk lisada, et kohanimena kinnistus kõrtsmik Mesipuu nimi köster Kannu rajatud kohale arvatavasti alles Oidekivide ajal. Peale selle on keerulistel aegadel eluasemena kasutusel olnud veel

Mesipuu saun
Siiani ei ole seda Hellama kohtade "registris" küll rohkem omaette kohana kirja pandud, kui 1959.a rahvaloenduse loenduslehel, kus sel ajal siin ajutiselt elanud Raugi Laasu Sinaida Vaheri elukohaks on märgitud Müristaja! Kummalisel kombel on nii jäädvustatud kõrtsmik Mesipuu teise väimehe, kooliõpetaja ja aktiivse Hellama ühiselu tegelase ning 1941.a represseeritud Vassili Müristaja nimi. Väidetavalt on mõne aja Mesipuu saunas elanud ka eespool jutuks tulev Eduard Jaus sel ajal, kui ta omale uut maja ehitas.

 

Allikas: Kallaste Kopli Ülo Rehepapp (november, 2006). Täiendatud Edgar Grünbergi andmetega (jaanuar, 2007)


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • kool
  • maja
  • mõis
  • puu