Tölbi hajatalu

kaardile

1713

Vastava kaardimaterjali puudumisel jääb katkujärgse Tölbi talu eellugu suuresti teadmata. Teame vaid, et 1645.a maaraamatus esinesid selle lisanimega peremehed Urrika vakukülas, Mõegakülas ja ka Võikülas. Millal Mõegaküla ja Hellama vahel (enam-vähem kolhoosi-aegsete Hellama töökodade piirkonnas) hajatalu tekkis, jääb seega teadmata, aga päris kindlasti asus 1713.a protokollis 70. kohal märgitud Tölpi Jack juba rootsiajal samas kohas, kus me nn. reguleerimis-kaartidel ja ka Mellini atlases seda talu näeme.

1713.a oli talus 2 mees- ja 2 naishinge, aga lapsi ei olnud. 1731.a revisjonis märgitakse endiselt kahte tööeas meest, aga lisaks ühte vana meest; naisi on jäänud üks, aga selle eest on viis tüdruklast kirja saanud, kelledest 1738.a vähemalt kaks juba täisikka jõudnud. Peremeheks on nüüd arvatav Jaagu poeg Tölbi Ahd (~1709-79), kellest sai Hellama mõisa kubjas.

Aadul said kahe Marega sündinud lastest kuus poega ja kolm tütart täisealisteks. Ainult noorem tütar Tiiu jäi vallaliseks (sai hiljem Oinal perekonnanime KASK). Viiest Aadu pojast said ümberkaudu peremehed. Esimene poeg Pavel (~1732-89) pandi Pärasel (pärastine Poali talu) peremeheks ja tema on HOBUSTKOPPELite esiisa. Teine poeg Andrus (~1735-1812) oli isa surma järel Tölbil peremeheks, aga pandi nn. reguleerimiste ajal Soonda Jaagu peremeheks (järglaste perekonnanimi USK). Aad (~1736-1815) oli juba varem Soonda Lauri-Aadul peremeheks pandud (järglaste perekonnanimi VORN). Jaen (~1747-1814) jäi peale vanema venna Andruse Soonda viimist kodus peremeheks, kuid varsti vahetasid Võlla ja Hellama mõisad talusid ning Jaanist tehti Võlla Mardi peremees (järglaste perekonnanimi VAHTER).

Vana Aadu teise abielu poeg Jaak Väljas (1773-1846) sai Mõegaküla Tusti-Tooma peremeheks ja vaid noorim kupja poegadest - Tõnis jäi Lõetsa Mäel sulaseks. Lõetsa Mäe perekonnanimeks sai KALLAVER ja arvestades, et vana Aadu Oinale mehele saanud tütarde järglased kandsid nimesid SUURKIVI ning KASK, võib tõdeda, et Tölbi Aadu teise põlve järglased kandsid seitset erinevat perekonnanime. See on üks markantsemaid näiteid sellest, kui vähe perekonnanimede panemisel veresugulust arvestati!

Mõisapiiride korrastamise käigus hakkas Tölbi talu Buxhövdenite eravaldusse läinud Võlla mõisale kuuluma; Jaen Aadu poeg seati nüüdsest Hellamaa mõisale kuuluva Võlla Mardi talu peremeheks ja Buxhövdenid tõid Lehtmetsa Tähvenalt kunagise Linnomes Juri poja Tähve (~1741-1809) pere Tölbile. Peremeheks kinnitati vana Tähve poeg Tõnis Vaher (1781-53). Siinkohal peaks tähelepanu juhtima Hellama perekonnanimedele VAHER ja VAHTER, mis algselt selgelt eristusid - esimene oli Lehtmetsast Tölbile ja siit hiljem Raugile asustatud inimeste, aga teine Võllas elavate kupja Aadu järglaste perekonnanimi. Paraku aeti need hiljem (kõigepealt õigeusu kiriku-kirjades) lootusetult sassi ja 20. sajandil on tihti raske vahet teha, kummast "liinist" nüüd sagedamini Vaher'ina kirja pandud inimene pärineb!

19.s keskel viis Võlla mõis Tölbi Tõnise pojad Raugile. Neist said Raugi Jaani ja Mihkli-Matsi peremehed, ning edasisest on juba Raugi loos juttu. Viimases Võlla mõisa hingeloendis 1858.a on Buxhövdenid oma siinsest talust loobunud (cessat) ja nii kadus viimane Hellama territooriumil olnud põlistalu. Sellest säilis vaid hilisemates Võlla mõisa Tölbi-Juri ja Tölbi-Matsi asunduskohtades Tölbi nimi, aga et neil kunagise taluga muud sidet ei ole, siis tuleb neist edaspidi hoopis eraldi juttu.

 

Allikas: Kallaste Kopli Ülo Rehepapp (november, 2006). Täiendatud Edgar Grünbergi andmetega (jaanuar, 2007)


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • kool
  • maja
  • mõis
  • puu