Rootsiaja lõpu Hellama peremehed

kaardile

1701

Järgnevalt on loetletud kõik 12 rootsiaja lõpu Hellama peremeest, kellede adramaid ainult 1731.a revisjon meenutab ja 1738. ning 1744. revisjonides on neid vaid "reliktina" (adramaade suurusi enam näitamata) loetletud, sest nüüdseks oli Hellamal uus kroonumõis rajatud:
· Hellama Andrus 1731.a 1/6 adramaad haritud; järglane Jurgen hiljem Soondas
· Willema Andrus ½ adramaad söötis (katku üle elanud Andrus hiljem Lalli Mihklil ja Pärase Jaagu-Andrusel)
· Weddeme Jürgen 3/8 adramaad söötis
· Weddeme Hans 3/8 adramaad söötis
· Weddeme Niggo ½ adramaad söötis
· Kackande Jürgen ½ adramaad söötis
· Michli Jahn ½ adramaad söötis (vt. Võlla Lolli ja Lõpe talusid)
· Kackande Peter ¼ adramaad söötis
· Rein Pawli Madis ¼ adramaad söötis (Pärasel kolm sama lisanimega üksust!)
· Rein Pawli Laur ¼ adramaad söötis (vt. eelmist)
· Ustallo Mart ¼ adramaad söötis (1756.a Hellama Ustallo Lehmet!)
· Willeme Tönnis ¼ adramaad söötis

Viimasest Villemi nimega rootsiaegsest talust ei leia edasises mingeid jälgi, aga kahe mees- ja ühe naishingega katku üle elanud Villemi Andruse edasine käekäik osutub keeruliseks. Nimelt on 1733.a Kansi mõisa ja pastoraadi ühise vakuraamatu lõppu (EAA.310.1.516) märgitud neli pastor Henrich Vickile Suuremõisa poolt loovutatud adra-talumeest: Tölbi Jack (eespool juba nimetatud hajatalu), Lalli Andrus, Hellama Andrusse Jürgen ja Perrase Laas Andrus. Viimase juures on märkus, nagu oleks ta 1731.a bey Tulicko Hans kirjas olnud. Kui esimene neist Andrustest on Võllas katku üle elanud Lolli Andrus (kunagise Urraka mehe järglane) ja teine Hellama Andrust märgib, kelle järglane Juri on Soonda viidud, siis viimane ilmselt peabki sedasama Villemi Andrust tähendama, kes nüüd Pärasele on paigutatud. Hellama Andrus oli küll 1731.a Hellamal kuuendiku haritud adramaaga koormisi kandvaks märgitud (mees, naine ja kaks poisslast peres), kuid nähtavasti pani pastor Vick tema poja Juri (Jürgeni) Soondas peremeheks. Paistab, et Pärasel katku üle elanud endine Võlla mõisa hing Rein Pawel Laas oli eakas mees (1731.a ongi talus üks vana mees kirjas) ja siia pastor endise Hellama Villemi mehe paigutas, kuigi ta mõne aja võis ka Lallil olla (Tulicko Hans oli pärastise Lalli Mihkli talu selleaegne peremees).

Pärase ja Soonda lugudes tuletatakse neid Andruseid hilisemate Pärase Jaagu-Andruse ja Soonda Juri taludega seoses veel meelde, aga siin me neil pikemalt ei peatu. Pigem tuleks mõne sõnaga veel meenutada Hellama riigimõisa rajajat, keda küll juba korduvalt on nimetatud. Kui Muhu pastor Johann Nässmann 1711.a venelaste eest Rootsi pages, pidi Pöide pastor Rubusch mõned aastad kahte kogudust teenima, aga 1715.a tuli Hiiumaalt Muhusse pastoriks August Heinrich Vick ja peale hingekarjase rolli sai temast Hellama mõisa rajaja, mille esimeseks rentnikuks ta ühtlasi sai. Hiljem oli mõis von Güldenfalcki ja 1782.a järgmise Muhu pastori Olaus Kellmanni rendil. 19. sajandil on mõisat, nagu mitmeid teisigi Muhu mõisaid rentinud Buxhövdenid (1840. aastast Otto ja hiljem Carl von Buxhövden).

Peatumata siinjuures mõisa kui niisuguse tegevusel (see vääriks omaette käsitlust), märgime, et 1756. aasta revisjonis tegid Hellamaa mõisale tegu peale Tölbi hajatalu 4 talu Pärasel, üks Võllas ja üks Mõegakülas. Peale selle kandsid mõisa kasuks koormisi neli endist Tamse mõisa talu (Külasemas, Tupenurmes, Vahtrastes ja Mõegakülas - igas üks talu) ja omaette olid kirja pandud veel pastor Vicki Hiiumaalt toodud inimestega asustatud talud Soondas ja Pärasel. Nii oli enne surma pastori käsutuses kokku 15 talu.
1778.a Hellamaa vakuraamat (EAA.311.1.425) märgib mõisale kuuluvaks Pärase, Lehtmetsa ja Soonda külad (koos Tölbi kupjataluga 24 talu ja kaks vabadikku), aga esimene hingeloend 4 aastat hiljem tunnistab taas Lehtmetsa talusid enamasti Kuivastu mõisa omadeks (nagu juba 1756.a revisjon) ja Soonda küla jaguneb endiselt Suuremõisa, Hellamaa ja pastoraadi vahel.

Siin-seal on juba väidetud, et 1778.a vakuraamatud oli alles "eelmäng" sajandivahetusel tomunud mõisade piiride korrastamisele, mille tulemusena jäid Hellama mõisa küladeks Pärase, Oina ja Võlla külad.  Peaks vaid nimetama, et nende reguleerimistega kaotas Hellamaa mõis oma Tölbi hajatalu (läks Võlla mõisale).

 

Allikas: Kallaste Kopli Ülo Rehepapp (november, 2006). Täiendatud Edgar Grünbergi andmetega (jaanuar, 2007)


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • kool
  • maja
  • mõis
  • puu