Esimesed talud

kaardile

1592

Märgime kohe, et 1592.a Hellama enam vakukeskuseks ei olnud ja samuti on maaraamatust omaette vakupiirkonnana kadunud Võlla. Kogu piirkond paistab olevat nüüdse neljanda vakuse - Wacke Urrinkas alla arvatud, kuhu varem Horyack'iks nimetatud 12 taluga vakuse asemel on nüüd kirja saanud 17 arvestusüksust.

Meenutades, et 1570.a oli kolmes vaadeldud vakuses kokku 40 arvestusüksust, on paarikümne aastaga arvestustalude arv enam kui kaks korda vähenenud! Mõneti "leevendab" olukorda see, et Kallaste talud nüüdseks Lõetsa vakusesse kuuluvad, aga sellegipoolest näitab talude arvukuse pea poole võrra vähenemine ilmekalt seda laastamistööd, mida Poola, Taani ja Rootsi sõjasulased Muhus korda saatsid, kui kaklus endiste Ordu alade pärast käis.

Kadunud Urrikase põliskülast (vakukeskusena Horyack, Vrrakas ja Urrinkas) on rohkem juttu rootsiajal rajatud Võlla mõisa ja Võlla ning Mõega küla käsitlustes. Peaks ainult märkima, et see Rootsi kõrgaadli silmapaistva esindaja Magnus De la Gardie (1622-86; riigimarssal, Liivimaa kindral-kuberner, Uppsala ülikooli kantsler ja Lundi ülikooli rajaja) auks Magnusdahliks ristitud mõis on üsna eksitaval moel maakeeles Võlla mõisa nime saanud!.

Rootsiajal hakkasid mõisale kuuluma kõik ümberkaudsed külad ja mõisa valdused ulatusid Kuivastu, Võiküla ja Rässani, aga peale Põhjasõda mõisa taastamisel muutusid selle piirid tundmatuseni ja Võlla põlisküla jäi hoopis hiljem rajatud Hellama mõisale kuuluma! Küll aga kadus selle mõisa rajamisega kunagine vakuküla, mille nime mitmel eespool märgitud viisil on kirja pandud ja hoopis õigem mõisa omakeelne nimi oleks Urrika mõis!

Kui täpselt muistne samanimeline küla just hilisema mõisasüdame kohal asus, ei ole muidugi selge, aga need, kes tahaksid külast ikka kui kompaktsest asumist rääkida, võivad Võlla Kantsilt või Lollilt Hellama kirikuni joone tõmmata ja kuskil selle lõigu keskpunkti ümbruses see muistne küla arvatavalt asus. Selle juures võib Võlla küla arvata läbi aegade oma praegusel kohal asunud ja muistne Hellama, nagu öeldud, paiknes tõenäoliselt pärastise kiriku ja mõisa (nüüdse külakeskuse) piirkonnas.

Esimeses rootsiaegses maaraamatus 1645. aastal, kus ka vakuste külasid märgitakse, on kuue külaga Wacke Urrakas ja selle 5,5 adramaa suuruses Hellama külas (Dorff Helleme Külla) on kirjas seitse peremeest viie arvestus-taluna. Järgneva 30 aastaga on neist saanud 12 arvestustalu, mis 1674.a nn. De la Gardie üleandmisaktis kõik kirjas ja olgu nad siingi ära nimetatud:
1. Reile Hannus varasem eelkäija ebaselge; peale katku ilmuvad Rein Pawel'i nimega arvestusüksused peale Hellama veel Pärasel!
2. Mayo Hannuse Tonnis 1645.a Meye Hans (1570.a Mai Jack)
3. Waddeme Wana Niggo 1645.a Weddeme Niggo (vt. 1570.a söötis Mun Niggo)
4. Sallo Laur eelkäija teadmata; võimalik 18.s arvestusüksus Rein Pawli Laur
5. Lolle Michell 1645.a kannab sama nimega peremees Meye Willem'iga ühiselt koormisi; 18.s paistab arvestusüksus olevat Võlla küla alla läinud!
6. Willemeh Hannus 1645.a Meye Willem (koos Lolle Michell'iga ühel adramaal)
7. Willemeh Nuudic (vt. eelmist; 18.s esinevad Willeme Andruse, Mihkli ja Tõnise nimedega arvestusüksused; Andrus on ka katku üle elanud!
8. Kackende Jurgen 1645.a Kekkende Mick; 18.s kaks sarnase nimega üksust
9. Willemeh Mathies (vt. märkusi 6. ja 7. talu juures)
10. Reile Tehho (vt. ka nr.1)
11. Hunnemeh Jürgen NB! taaniaegsetes dokumentides esineb Ustallo lisanimega peremees (1570.a Jack ja 1592.a Pent ning 18.s märgitakse Ustallo Mardi arvestusüksust, kus pärast Hellama mõisa aegadel Hellama Ustallo Lehmet tegu teeb! Selle seostamine siin nimetatud ¼-adrase taluga on siiski üsna meelevaldne!
12. Waddeme Nohr Niggo ilmne kolmandana nimetatud talu sugulane; neist kahest talust on rootsiaja lõpuks saanud kolm Weddeme nimega arvestustalu (Jürgen, Hans ja Niggo).

Paraku puudub seni rootsiaegne kaart, kust võiks saada ettekujutust loetletud Hellama talude paiknemisest enne Põhjasõda, aga peale katku on neist väga vähe järele jäänud. 17./18. sajandivahetuse näljahädad ja Põhjasõja-järgse katku on ainsana üle elanud Willeme Andrus, kes 1713.a Güldenstubbe protokollis on 41. Suuremõisale koormisi kandva taluna kirja pandud ja loetelu lõpus järjenumbriga 70 esinev Tölpi Jack, kelle hajatalu Hellamaa ja Mõegaküla vahel asus. Neist räägime veel järgnevas, kuid paistab, et uue mõisa rajamiseks Hellamal 1730-ndatel oli katk platsi puhtaks teinud ja siin ei olnud vajadust paljusid taluperesid ümber asustada nagu seda taaniajal Ennekülas ja rootsiajal Tamsel, Urrikas ning Nurme põliskülas nähtavasti oli teha tulnud.

 

Allikas: Kallaste Kopli Ülo Rehepapp (november, 2006). Täiendatud Edgar Grünbergi andmetega (jaanuar, 2007)

Foto: http://www.erm.ee/vanast/pysi/images/talu1.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • kool
  • maja
  • mõis
  • puu