Vana Hellama

kaardile

1570

Nagu enamiku Muhu põliskülade puhul, kohtame Hellama nime esmakordselt 1569/71. aastate maaraamatuis, kus üheks Muhu 13-st vakupiirkonnast on Helleme wacke (1570.a kirjutatud Hellenbecksche Wacke). Lähemad ümberkaudsed vakukeskused olid sel ajal De wacke zu Horyack ja Wollo wacke. Soonda vakukeskus (Sonetacke wacke) jäi juba kunagi Muhu saart poolitanud suurest vagumusest (Muhu soo ja Soonda oja säng) "Muhu poole".

Võib oletada, et kunagine Hellama küla praeguse kiriku ümbruses paiknes ja siinse asustuse lugu ulatub arvatavalt muinasaega, kuigi selle juures ei ole põhjust siit väga konkreetset ega lokaliseeritud külaaseme jälge otsida. Usutavalt oli Muhus üldse ja siin kandis samuti veel vallutusjärgsel ajal tegemist märksa enam hajali asunud taludega, mis alles Liivi sõja jäerel on mitmel pool tihedateks sumbküladeks koondunud.

Hellama piirkonnast teame seejuures kõige vähem, sest siit ei ole säilinud (või on leidmata) ka rootsiaegsed kaardid, mis ülejäänud Muhu piirkondade kohta Ajalooarhiivis olemas on. Kaardid puuduvad veel Lõetsa ja Lehtmetsa, samuti ka Võlla ja Mõegaküla kohta ning ainult Pärase on rootsiaja lõpu kaardi EAA.308.2.57 servale mahtunud.
Tõsiasi, et siin kandis orduajal on lähestikku kolm vakukeskust asunud, kinnitab ehk viimase ajani levinud arvamust, et Hellama ümbruses Muhu paremad põllumaad on olnud ja asustus võis siin juba põllunduse algaegadest üsna ulatuslik olla. Selle juures jääb teadmata, kui palju ja millised maad siin alepõllunduse aegadel "välja kurnati" ja kuidas asustus muinasajast alates muutunud on. Pealegi ei pruugi eelnimetatud Maasilinna foogtkonna maaraamatud meile isegi orduaegsest asustusest kuigi adekvaatset pilti anda, sest nende koostamise ajaks olid Liivi sõja sündmused ka Muhus oma mõju avaldanud ja paljudki orduaegsed talud võisid hävitatud olla.

Nii Hellama kui Võlla vakustes on sel ajal kummaski 14 arvestustalu kirja pandud. Võlla vakusesse kuulusid nähtavasti praeguste Võlla ja Mõegaküla territooriumidel asunud talud, aga on põhjust arvata, et Hellama vakupiirkonda olid siis peale Hellama ja Pärase isegi Kallaste talud arvatud.
Vakuse viiendat talu - Perreße Jurgen peaks ilmselt Pärase meheks arvama ja veel kolme talu - Moller, Werß ja Duicker järglasi tunneme nimede põhjal hiljem ära Lehtmetsas, kuigi sel ajal võisid need talud hoopis Pärasest põhja pool praeguse soo servas asuda.

Nii jääks "päris" Hellamalt otsida kuue talu jälgi: Keiko Hans, Rotze Hannus, Vstallo Jack, Mai Jack, Mun Niggo ja Taruese Hans. Esimese "jäljeks" võib pidada 1592.a maaraamatu Urrika vakuse (Wacke Urrinkas) liittalu, kus Hans Kauck koos vaba mehe Bodertiga (frig Bodert) ühel adramaal koormisi kandma on märgitud. Rootsi lisanime hiljem Hellamal ei esine, aga selle eest, nagu öeldud, leiame selle Kallastel. Kolmandana nimetatu järglaseks võib ehk olla 1592.a Ustall Pent ja Mai Jaagu järglaseks Maye Jack Lull. Mun Niggo arvestustalu oli juba 1570.a söötis olevaks märgitud ja samuti ei oska hiljem ära tunda Taruese Hans'u järglast. Selle asemel võib ehk 1592.a Hellama taluks pidada poolel adramaal koormisi kandvat Koepe Maz'i.

 

Allikas: Kallaste Kopli Ülo Rehepapp (november, 2006). Täiendatud Edgar Grünbergi andmetega (jaanuar, 2007)


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • kool
  • maja
  • mõis
  • puu