Hellama

kaardile

1570

Oma praegustes piirides on Hellamast saanud Muhu suurim küla, kus erinevatel aegadel on teadaolevalt üle 80 eluaseme eksisteerinud. Selle kujunemislugu on üsna eri-ilmeline ja viimase paarisaja aasta jooksul kahe mõisa (Hellama ja Võlla) ning 1860-ndatel siia rajatud õigeusu kirikuga seotud, kuid rääkida saab ka vanast Hellamast, kus orduajal on vakukeskus olnud ja mille eellugu tõenäoliselt muinasaega ulatub.

Käesolev lugu annab ülevaate küla kujunemisloost. Alustame napi info esitamisest vana Hellama kohta. Seejärel räägime pisut 18.s rajatud Hellama mõisast ja selleaegseist taludest (mõisale kuulunud külad Oina, Pärase ja Võlla jäävad selle juures omaette käsitlustesse) ning siin 1860-ndatel tekkinud platsimeestest.

Samal ajal latsikülaga kujunes seoses õigeusu kiriku rajamisega kirikuasundus ja lõpuks sai Hellamast mitme kogukonna (mõisavalla) keskus, millest mõisavaldade likvideerimise järel üks Hellama vald moodustus. Kiriku ja vallakeskuse ümber kujunes alevik, aga loomulikult ei saa seda territoriaalselt selgelt eristada sel ajal ja juba varem siia asunud vabadikukohtadest ehk nn. kirikuasundusega.

Viimase suure "täienduse" sai praegune Hellama küla 1920-ndatel aastatel, kui Võlla mõis lõplikult asunduskohtadeks jagati. Sellega tekkinud kohad moodustasid enne-sõjaaegses administratiivses jaotuses omaette Võlla asunduseks nimetatud küla, aga et mõisa "süda" üsna Hellama latsikohtade külje alla jäi, on suur hulk asunduskohti varasemate Hellama mõisa latsikohtade naabruses; osa neist jäävad aga Võlla küla territooriumile ja mõned hoopis praeguse Mõegaküla piiridesse.

Käesolevas on püütud ühelt poolt "territoriaalsest printsiibist" lähtuda ja räägitakse vaid praeguste külade lahkmejoonte järgi Hellama territooriumile jäävatest elupaikadest. Teisalt võivad asukoha mõttes lähedased kohad hoopis erinevatest ajajärkudest pärineda ja neist on seetõttu käsitluse erinevates osades juttu. See muudab ehk Hellama oma inimeste jaoks esituse mõneti segaseks ja arusaamatuks, kui sugulastest või naabritest hoopis eri osades räägitakse, aga parema kriteeriumi puudumisel on nii kirikuasunduse kui 20. sajandi Võlla asunduse kohti üldjuhul lihtsalt tähestikulises järjekorras esitatud. Et vanade vabadikukohtade puhul nende tekkeaeg tihti päris selge ei ole, on neid (pealtnäha meelevaldselt) ühe või teise asumi alla paigutatud. Nii näiteks, on vana metsavahi-koht Nõmmenuka kiriku-asunduse juurde kuuluvaks loetud, kuigi see kirikust ja selle asundusest võib vanem olla!

Üpris läbisegi paiknevad ka kunagiste mõisade piiril varasemad Hellamaa mõisa latsikohad ja hilisemad Võlla mõisa asunduskohad. Ümberkaudsete külade - Pärase, Lehtmetsa, Võlla ja Mõegaküla terri-tooriumidele jäävaid kohti, mida ehk üldiselt Võlla asunduse või Hellamaa kohtadeks peetakse, on vaid nimetatud ja märgitud, millise külaga seoses neist veel räägitakse.

 

Allikas: Kallaste Kopli Ülo Rehepapp (november, 2006). Täiendatud Edgar Grünbergi andmetega (jaanuar, 2007)

foto: http://www.kassariotsa.pri.ee/en/images/air_view2.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • kool
  • maja
  • mõis
  • puu