Aljava küla

kaardile

1592

Aljavalt on säilinud suuline pärimus, nagu oleks siia kunagi omale eluaseme rajanud üks Taani sõjamees. Isegi nime (Hallichavo) teatakse, mis justkui kohale nime jätnud. Kui jutul tõepõhi all on (enamasti mingi tõde taolistes pärimustes ikkagi sisaldub), pidi see millalgi Liivi sõja järel ehk nn. taaniaja algul juhtuma.

Pärimuses räägitakse ka sellest, et hiljem asunud siia (koguni omandanud taanlaselt koha!) hiidlased. Dokumentaalselt on teada, et taaniaegseis maaraamatuis esineb tollases Nurme vakuses Halliawa Tönno adratalu, millel võimalikku eelkäijat 1592.a maaraamatus tõesti ei leia. Kas Tõnu Hiiumaalt pärineda võis, sellele me paraku kindlat vastust ei leia, aga üht mereäärset küngast nimetatakse Hiidlase lautriks siiani ja teada on seegi, et Muhu sai hiidlaste näol lisa-asustust juba taaniajal (näiteks, Mäla ja Soonda külad).

Mis varasemasse aega puutub, siis arvestades Aljava suhteliselt väikest kõrgust merepinnast ei tasu siit ilmselt muinasaega ulatuva asustuse jälgi otsida. Lähimaks võimaliku vanema asustusega paigaks on pisut põhja poole jääv pärastise Nurme asundusküla lõunaosa - Hiiemäe ja Eha kant. Sealsetest muinasaja asustuse jälgedest on ka Nurme mõisa ja külaga seoses juttu. Kunnati ohvri- või kultusekivi võis aga muinasajal üsna mere ääres asuda, mis küll muistset asustust hilisema Nurme mõisa ümbruses kinnitab, kuid siiski mitte Aljava hajatalude kohal.

Esimeses rootsiaegses maaraamatus on Aljaval üks hajatalu - Nurme vakuse lõpus märgitud Streugesind Haliehawo Tönnis, aga 1674.a aktis on juba kaks sellenimelist arvestusüksust, kuigi viimane on märgitud söötis olevaks. Nii võime arvata, et talu pooldus 16.s keskel. Rootsiaja lõpu kaardi-eksplikatsioonis (EAA.308.2.50) on kaks Haliawa-nimelist peremeest märgitud Linnuse küla all, kusjuures numbriga 2 märgitud Haliawa Simo talu me kaardil ei leia! Arvatavalt märgibki see selleaegset ¾-adrast talu Aljaval, mis Nurme mõisa rajamise järel on Suuremõsale jäänud kuuluma, kuid kaardi piiridest välja jääb, aga numbriga 10 märgitud poole-adrane Haliawa Hans on tõepoolest Linnusel - Mühle Peter'i ja Heimo Laas'i talude vahel maalinnast pisut kagu poole. Peale katku need talud sellel kohal ei taastunudki, kuid Haljawa nimi esineb Linnusel veel 19.s hingeloenditeski.

Mõneti segadust tekitab tõsiasi, et adrarevisjonides 1731. kuni 1756. aastani märgitakse kaht Aljava talu hoopis Linnuse talude hulgas - 1731.a 2. ja 3. kohale märgitud Haljawa Tönno ja Haljawa Jaack. Vahetult peale katku 1713.a tehtud Güldenstubbe revisjon külasid ei märgi, kuid tuleb arvata, et siin Suuremõisa 12. taluna märgitud Haljava Tönno kahe tööealise mehega peres ikkagi just Aljava talu märgib. Siin elati nälja- ja katkuajad üle, ning siitpeale on need kaks Aljava talu - Matsi ja Mihkli pidevalt jälgitavad. Siit jätkus mehi veel katku-järgsete Linnuse ja Nautse talude asustamiseks.

Kahe taluga külaks (Dorff Haljawa) nimetatakse Aljavat esmakordselt 1778.a Suuremõisa vakuraamatus (EAA.311.1.423); sajandivahetuse nn. reguleerimiskaartide spetsifikatsiooni-köites (EAA.311.1.1041) märgitakse lihtsalt Halljawa Gesinder. N.ö. tuumik-taluks võib vist läbi aegade Matsit arvata, mis oma nime sai küll alles 18.s teisel poolel peremeheks olnud Matsilt; sellest tekkis ka hiljem Juri osatalu. Mihklilt seevastu tekkis 19.s paar vabadikukohta - Uielu (ka Väravaks nimetatud) ja Kadariku, mis juba 20.s algul kadusid. Nii saab valdava osa Aljava ajaloo jooksul siin kahest talust rääkida. 20.s algul pooldus Matsi kaheks ja nüüdseks on Mihklist "osatalu" Mihkli-Mardi tekkinud.
20.s keskel paarikümneks aastaks Aljava territooriumile tekkinud Kunnati kohal ei ole inimeste mõttes Aljavaga suurt pistmist.

Aljava varasema aja fragmentaarse pildi paremaks mõistmiseks toome järgmise lihtsustatud skeemi:

Aljava talud on läbi aegade Suuremõisale kuulunud ja otseselt ei puudutanud Aljavat 18./19. sajandivahetuse nn. mõisapiiride reguleerimine, kui paljudes külades mitmeid taluperesid ümber asustati. Edasises jälgime pisut üksikasjalikumalt Aljava kahe talupere koosseisu ja Aljavalt välja minemisi läbi kahe sajandi. Toome ka Aljava õemärgid, nii nagu Lõetsa Koolielu Juri neid omal ajal teadis. Kui Aljava inimesed teisiti mäletavad, oleksid parandused ja täpsustused igati teretulnud.

MATSI

Põhjasõja ja katkuaja elas peremehena Aljaval üle nähtavasti Tõnu (Tönno; ~1680 - ~1740), aga tema kohta me säilinud kiriku-meetrikaist veel mingit lisateavet ei leia ja teadmata jääb seegi, mitmes Tõnu ta taaniajast arvates õigupoolest oli? - siin on ta tinglikult Tõnu "kolmandaks" arvatud. 1713.a revisjon pani talus kirja 2 tööeas meest ja ühe naise ning ühe poisslapse. Tõnu suri nähtavasti 1740.a paiku, sest 1744.a revisjonis on peremeheks Tõnu arvatav poeg Mats (~1708-1786), kellele tinglikult võib juba perekonnanime NAABER omistada. Tema vanemad pojad läksid (viidi) talust välja ja peale Naaberite võib Matsi veel Nautse Sonnide ning Linnuse Nootade esiisaks lugeda. Nimelt Matsi poeg Pärt läks Nautse koduväiks, jättis sinna Pärdi talunime ja tema järglased said seal perekonnanimeks SONN; teine Matsi vanem poeg Toomas pandi Linnusel peremeheks (hiljem Tõnu talu, mis 19.s põhiliselt Haljawa nime kandis) ja tema järglased said perekonnanime NOOT. (Toodud skeemil ei ole neid näidatud).
Esimeses hingeloendis 1782.a oli Mats veel 74-aastaseks peremeheks märgitud, kuigi nooremad pojad Mart ja Tõnu olid juba perekondadega täismehed. Peale Pärdi ja Toomase ning nooremate poegade Mardi ja Tõnu kohtame meetrikais veel Matsi tütart Eedu, kes selleks ajaks oli Mõegakülla mehele saanud.
Koju jäänud vendadest vanem - Mart Naaber (~1745-1824) sai isa surma järel peremeheks, kuid oli juba 1811.a loendis vanaks ja võimetuks märgitud (alt und unvermögend). Tema kaks poega Mihkel ja Tõnis surid lapseeas ning peremeheks oli pandud Matsi noorema poja Tõnu poeg Tõnu Naaber (1778-1818). 1826. aastaks olid surnud nii vana Mart kui Tõnu "viies" (Tõnu "neljas" suri juba 1811.a) ja peremeheks on pandud Tõnu "neljanda" teine poeg Mats Naaber (1794-1870) ehk Mats "teine". Matsi noorem vend Toomas oli 1821.a abiellunud Mäla Sepa Matsi tütre Kadriga ja asus 1830-ndatel Mälasse, millega seoses teine Poali-Jaagu ehk Poali-Tooma koht tekkis, aga sellest räägitakse juba Mäla küla loos.
Tõnu "viienda" vanem poeg Mihkel Naaber jäi esialgu Matsil sulaseks, kuid 1850-ks aastaks oli juba Igakülas peremees - siit tulid Igaküla Uielu ja Terala Naaberid, kellede edaspidine käekäik peaks Igaküla loos selguma. Mihkli noorem vend Mart (s.1806) võeti 1827.a nekrutiks ja, nagu selleaegsete nekrutite puhul tavaline, ei ole tema tagasi jõudmisest midagi teada. Tõnu "viienda" noorim poeg Tõnu (1810-15; Tõnu "kuues") suri lapsena.
Peremees Matsi pere kujunes üheks Muhu suurimaks: tal sündis kahe naisega üheksa poega ja viis tütart. Esimese naise, Linnuse Salu-Mihkli Eeduga sündisid kõigepealt viis poega, kelledest kaks vanemat surid imiku-eas; kolmas poeg Mats jäi koju, neljas poeg Tõnu/Timofei (võiks öelda Tõnu "kaheksas") jäi algul samuti koju sulaseks, kuid sai hiljem Soonda Kaegu-Tähvena peremeheks, kust hiljem veel Suuremõisa latsikülasse asuti ning viies poeg Mihkel (s.1825) võeti 1845.a nekrutiks ja võis kergesti Krimmi sõtta jääda. Peale kaht tütart (Mare ja Riste, kes mõlemad, muide, abiellusid) sündisid Matsi esimesest abielust veel pojad Jaen ja Juri. Esimene võeti 1854.a (just Krimmi sõja ajaks!) jälle nekrutiks, aga Juri suri paari-aastaselt kodus.
Teiseks naiseks võttis Mats naabrimehe - Mihkli Mardi lese, Luiskama Juri tütre Riste ja temaga sündisid "hakatuseks" kaks tütart Kadri ja Ruudu, seejärel pojad Juri (esimese abielu Juri oli lapsena surnud!) ja Nikolai. Mats oli vanas eas otsustanud õigeusku minna; tema teine naine Riste ristiti koguni Akilinaks! Lõpuks, 1851. aastal sündis Matsil ja Ristel veel "pesamuna" Olga (Ingel).
Matsi pojal Matsil (1821-58; Mats III Naaber) sündis Paenase Abru Jaagu tütre Kadriga ka kaks poega ja viis tütart, aga pojad Mihkel ja Madis surid imiku-eas ja abieluni jõudsid vaid kaks tütart. Mats ise suri isast 12 aastat varem ega jõudnudki peremeheks saada.
Järgmiseks peremeheks sai vana Matsi teise abielu poeg Juri/Georgi Naaber (1845-1931); tema noorema venna Mihkli (Nikolai, s.1850) käekäik on seni ebaselge. Juri ei jäänud isale palju alla - tal sündis samuti kahe naisega neli poega ja üheksa tütart. Esimese naise, Soonda Peetri Marega (oli Feodosiaks ristitud) sündis kõigepealt tütar Kristina ja 1872.a poeg Terenti, kes võiks Tõnu IX Naaber olla! Selle järel sündisid neli tütart (üks neist surnuna), siis pojad Vassili ja Ivan ning lõpuks veel kolm tütart. Vassili kohta seni andmed puuduvad, aga 1883.a sündinud Ivan läks Mäla Mardile koduväiks ja sai seal peremeheks.
Mare suri 1898. aastal ja paari aasta pärast võttis Juri teiseks naiseks Viiraküla Toomu-Aadu Andruse tütre Kadri. Esimese abielu poeg Terenti (Tõnu) oli sel ajal juba naisemees, Väina tammi ehitusel hästi teeninud ja ostis talu välja, kuid see jäi isa nimele. Kui Juril oli teisest abielust 1901.a poeg Madis sündinud, tahtnud ta talu hoopis temale jätta. Perepärimus räägib, et kui Madis 9 aastane olnud, otsustanud vana Juri Kuressaarde minna talu poja nimele vormistama, aga Tõnu saanud asjast samuti teada ja kiirustanud taliteed mööda linna minejatele Kuke või Audla kõrtsi vastu. Juri olnud üsna kohkunud, kui oma vanema poja siit eest leidis, kuid otsustanud temagi linna kaasa kutsuda. Millega talu jagamine seekord täpsemalt lõppes, ei ole siinkohal teada, aga hiljem kruntimisel jagati koht Juri ja vanema poja Tõnu vahel pooleks. Selle järel aga ehitas Juri omale oma elamise, mida nüüd Aljava Juri kohana teatakse.
Viimane Matsi Tõnu võttis 1893.a naiseks Suure-Lao Ivani tütre Maria ja viimases Hellamaa koguduse-nimekirjas on nende kaks poega Joann (1908-44) ja Artemi (1913-97) - võib-olla osa lapsi surid ka väikestena. Vanem vend Joann abiellus Vanamõisa Sepa Raissa Üksikuga, kuid jäi viimasesse sõtta. Nende esimene poeg oli 1935.a surnult sündinud, aga üles kasvasid (Vanamõisas) poeg Haljand ja tütred Enda ja Silja. Peale kolhoosikorra kokku kukkumist läks Haljand Naaber oma isakoju tagasi ja talu on jätkuvalt Naaberite valduses.
Tõnu noorem poeg Artur (ristud Arseni, kuid hiljem Artemiks ja Ardoks muutunud) õppis Saaremaa Ühisgümnaasiumis ja Tallinna tehnikagümnaasiumis ning oli leiutaja vaimuga (ehitas Muhus esimese raadio). 1937.a sai ta patendi uuetüübilisele tuulegeneraatorile ja püüdis selleaegses elektrotehnika-firmas Aglo ka nende tootmist korraldada. Tema lühielulugu on samuti A. Rullingo raamatus toodud. 1959.a oli Artur (Ardo) ainus Matsi elanik.
1927. aastal krunditi Aljaval (esimesena Muhus) senised lapimaad. Algselt pisut üle 50-hektarine Matsi põlistalu jagati nüüd lõplikult vana Juri ja Terenti vahel. Matsi talu suuruseks sai 26,88 hektarit. Jääb üle oodata, millal Tõnu X Naaber Aljava Matsil peremeheks saab!

JURI

Väidetavalt sai 1909. aastal valmis Matsi Juri uus maja (külla minnes esimene paremat kätt), kuhu ta oma teise naise, poja Madise ja tütre Tatjanaga elama asus.
Kruntimisel sai osatalu suuruseks 25,37 hektarit ja kolhoosikorra tulekuni jäi selle peremeheks Matvei Naaber (1901-70). Madis abiellus 1930.a Linnuse Vana-Tooma Villemi tütre Elena Saaduga ja viimases Hellamaa koguduse-nimekirjas (Aljava Naabrid olid juba sellest ajast, kui Mats otsustas teise naise võtmisel õigeusku minna, Hellamaa koguduse liikmed) on kirjas nende tütar Helju (s.1931) ja poeg Rihard (s.1932). 1959.a rahvaloenduse ajal olid Juri elanikeks Madis ja Leena, aga koju jäi ka vallaliseks jäänud poeg Rihard. Kolhoosiajal tegeles ta siin elektrimootorite mähkimisega, samuti nagu onupoeg Artur Matsil. Praeguseks on koht jäänud vanema õe Helju suvekoduks.

MIHKLI

Ei ole päris selge, milline suhe oli 1731. aastaks Aljaval teiseks peremeheks ilmunud, ilmselt rootsiajal sündinud ja 1740. a paiku surnud Jaagul Aljava Tõnudega, aga temast alates saame järjepidevalt Mihkli talu jälgida. 1744. aastaks peremeheks saanud Mart (~1712-66) võis olla Jaagu noorem vend või tema poeg, aga seegi jääb selleaegsete kiriku-meetrikate puudumisel teadmata.
Mardil oli teadaolevalt Linnuse Uustalu (Aadu) Juri tütre Ingliga viis poega ja kolm tütart. Vanaemad lapsed - kaks tütart Made ja Reet ning pojad Mihkel ja Jaak jõudsid abieluni; noorem vend Mart (~1759-86) suri noorelt vallalisena ja 1766.a sündinud kaksikud Andrus ja Laur surid nädala vanuselt.
Mardi vanem poeg Mihkel (~1746-1803) abiellus 1768. aastal ühe Kadri Tähve tütrega Mõegakülast ja temast sai isa surma järel peremees ning talule pärastise nime andja. Mihkli noorem vend Jaak jäi talus sulaseks; vanema venna "eeskujul" olid temalgi pojad Mihkel ja Mart: esimene võeti nekrutiks ja Mart (1791-97) suri kuue-aastaselt. Nii ei olnud Jaagu järglasi perekonnanime saamas. Peremees Mihkli kaks poega (vastupidises järjekorras - Mart ja Mihkel) ning kolm tütart seevastu jõudsid kõik abieluni ja meesliini järglased said perekonnanime LIGI. Nagu kõik Muhu Naabrid võivad oma tüvitaluks Aljava Matsit lugeda, nii on kõik Ligid nii või teisiti Mihklilt pärit.
Mihkli surma järel sai peremeheks tema vanem poeg Mart Ligi (1771-1835), kellel oli kolm tütart ja ainus poeg Mart (1808-34). Mart III Ligi suri noore mehena, ega jõudnudki peremeheks saada. Temast jäid kaks tütart: Mare sai 1853.a mehele, aga noorem õde Kadri suri imikuna.
Peale Mart II Ligi surma sai peremeheks tema vend Mihkel II Ligi (1786-1860). Tema esimesed lapsed Nõmmküla Tooma Jaani tütre Ristega surid väikestena; esimene poeg Jaen (s.1813) võeti 1833.a nekrutiks ja teine poeg Andrus Ligi (1816-88) sai vanas eas omale Suuremõisast latsikoha, mis hiljem Aljava nime kandis. Mihkli kolmas poeg, Mihkel III Ligi (1819-98) jäi kodus peremeheks, aga neljas poeg Mats suri 15-aastaselt (ka noorim tütar Ingel suri 10-aastaselt).
Mihkel III Ligi oli juba 1838. aastal Linnuse Salu-Jaani peretütre Ingliga abiellunud ja veel vana Mihkli eluajal jõudis neil viis poega ja kaks tütart sündida. Teine poeg Karl ja tütred Riste ning Ingel surid lastena, aga neli poega abiellusid ja 19. sajandi lõpul oli Aljava Mihkli samuti üks Muhu suuremaid peresid 26 hingega. Mihkli esimene poeg Madis Ligi (1841-68) pidi peremeheks saama, kuid suri juba 27-aastaselt. Temast jäi aga omakorda tütar ja kaks poega, kes Mihklil üles kasvasid ning talu pärimine võis vanema poja liinis jätkuda. Seda enam pidid Madise nooremad vennad hakkama talust välja minema: vana Mihkli kolmas poeg, Mihkel IV Ligi rajas omale Uielu vabadikukoha; neljas vend Tõnu (Terenti) abiellus 1876.a Viiraküla Saariku Andruse tütre Marega (mäletame, et teine õde Kadri sai Matsi Juri teiseks naiseks) ning asus hiljem Saaremaale, aga noorim vend Villem asutas omale Kadariku vabadikukoha.
Märgime, et kõige kauemaks koju jäänud Tõnu/Terenti pere sai üpris arvukas - sündisid kolm tütart ja kuus poega, kelledest kaks (Villem ja Mihkel) küll alla-aastastena surid, kuid kõik tütred said Muhus mehele (Kadri laulatati 1902.a Viiraküla Peedu Jaan Klaariga, Ingel Linnuse Ranna (Saare) Matvei Naerisega ning Mare sai Linnuse Aadu Mihkel Kesküla naiseks) ja Muhus laulatati ka vanemad pojad Kaarel (1911.a Päelda Juri Ruudu Peegeliga) ning Madis (1921.a Raissa Osaga Suuremõisast), kuigi nad hiljem Muhust välja läksid. Vana Tõnu oma nooremate poegadega asus endise Tumala mõisa maadele - Vassel (Vassili) jäi isaga Rahula Reinule ja noorem vend Tõnu asus Saikla.
Noorelt surnud Madise poeg Tõnu Ligi (1864-1945) sai sajandi lõpul Aljava Mihkli peremeheks ja noorem vend Madis Madise p. Ligi läks Mäla Jaani-Andrusele koduväiks. Tõnul oli Rootsivere Salu Tõnu tütre Kadriga neli poega ja kuus tütart (kaks tütart surid mõne päeva vanustena). Esimene poeg Madis Ligi (1895-1945) jäi koju peremeheks, aga nooremate vendade Mihkli (1898), Joosepi (1904) ja Kaarli (1906) saatus jääb siinkohal teadmataKruntimis-andmetes oli 49-hektarine Aljava Mihkli talu vana Tõnu nimel. Viimane sisuline peremees Madis Tõnu poeg suri isaga samal aastal ja kolhoosikord jäi tal nägemata. 1959.a olid Mihklil Madise lesk Mare noorema poja Erich Ligiga (s.1927); vanem vend, 1922.a sündinud Edgar asus Tallinna, abiellus hiidlanna Rosette Martiniga ja sündisid ka kaks tütart (Edgar suri 1972.a). Peale selle oli 1959.a Mihklil kirjas Madise vanem õde Juula (s.1890), kes lesena (Tüür) oli koju tagasi tulnud. Mihkli peremeheks sai Eeri noorem poeg; vanem ehitas omale Mihkli-Mardi koha.

Uielu
Aljava Mihkli kauaaegse peremehe Mihkel "kolmanda" Ligi poeg Mihkel Ligi (1848-1929) abiellus 1872.a ja rajas omale Aljaval vabadikukoha, mida olla ümberkaudu ka Tillemunniks nimetatud. 19.s keskel Igakülla asunud Soonda Mihkli Jaani tütre Irina Väärtnõuga oli meetrika andmeil Uielu (Värava) Mihklil kaks poega ja kaks tütart. Vanem poeg Matvei (Madis) Ligi (1873-1920) läks 1904.a Soonda Simmule koduväiks, aga noorem poeg Aleksander (1885) suri paari kuu vanusel. Ka esimene tütar suri imikuna; teine tütar (mõlemad olid Juulaks ristitud) sai Levalõpma Aadu Jaen Prii naiseks. Peale Mihkli surma jäi koht tühjaks ja see Aljava vabadikukoht küla väravast paremal (Nurme Saare pool) kadus. Maja olla millalgi lammutatud ja Lõetsa viidud (?). Kruntimis-andmetes Uielu kohta ei esine.

Kadariku
Mihkel "kolmanda" Ligi noorem poeg, Uielu Mihkli vend Villem Ligi (s.1853) rajas omale Kadariku vabadikukoha. Ta abiellus 1879.a Kansi Kaegu Mihkli tütre Kadri Altiga. Teadaolevalt oli neil kaks poega: Mihkel (s.1884) ja Madis (s.1898) ning tütar Ruudu.
EV algusaastail asus pere Saaremaale Ariste Väljale ja mõne aja oli Kadarikul Koguva Jaagu Juri poeg Georgi Noor, kes varsti omale Nurme asunduskülas Eha koha sai. Sellega kadus ka teine Aljava Mihkli vabadikukoht ja kruntimis-andmetes teda samuti ei esine.

Mihkli-Mardi
Mihkli Eeri vanem poeg Mart ehitas hiljuti omale Jurist loode poole, põllu ja karjamaa piirile oma eluaseme - uhke rookatusega maja, mis Mihkli-Mardi nime kannab. Sellega võib Aljaval taas-kord kolmest "suitsust" rääkida - seekord ühe Naabri ja kahe Ligiga, sest Juri on esialgu rohkem "suvesuits".

Kunnati
Lisame siin Muhu ühele väiksemale külale veel seitsmenda koha, mis üsna lühikeseks ajaks 1940-ndatel praeguse Aljava territooriumile - külast Laheküla pool tekkis. Nimelt hakkas Ridasi Tõnu-Saadu Madise teise abielu poeg Ivan Ling (s.1896) peale isa surma (viimase sõja eel) omale siia kunagise Nurme mõisa põllu (1800.a kaartidel Kunnate Peld) kohal uut elupaika rajama. Selleks läksid käiku nii Ridasi Tõnu-Saadu kui Leeskopa Neo majad (Ivani naine oli Leeskopa Neo Kaarli tütar). Peale tulnud sõda jättis ettevõtmise pooleli. Saatuse tahtel pidid Ivani pojad koguni vastaspooltel sõdima: pärast Vanamõisa Matsi-Laasule koduväiks läinud Kaarel pääses Punaarmeest tagasi, aga teine vend Jaanus jäi saksa poolel kadunuks. Kolmas vend Aadu (oli ristitud Gerasimiks) oli 1959. aastaks omale juba Piirile Nurme nimega eluaseme ehitanud - ta oli esimene ühendatud kolhoosi "Ühendus" esimees ja asus hiljem perega Pärnu ning maja Piiril omandas Simiste Tähvena Arvo Avilo. 1959. aastal oli 62-aastane Ivan Kunnatile üksi jäänud ja peale tema surma kadus see elupaik üsna varsti. Mäletajate kinnitusel olla Kunnatil koguni kolm maja jõutud püsti panna. Kuuldavasti toodi siia lisaks Ridasi Tõnu-Saadu ja Leeskopa Neo majadele ka "laokile jäänud" Linnuse Paju maja. Viimase vedas Aadu Ling omakorda Piirile. Praeguseks on Kunnatil vaid võssa kasvanud vundamendikohad ja kaev leitavad.

Tänasel päeval võiks väikest Aljava põlisküla oma heakorrastatusega kõigile Muhu (ja miks mitte teistelegi) küladele eeskujuks seada.


Allikas: Ülo Rehepapp (juuli, 2006)


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • mõis