Hellama küla

kaardile

1570

Oma praegustes piirides on Hellamast saanud Muhu suurim küla, kus erinevatel aegadel on teadaolevalt üle 80 eluaseme eksisteerinud. Selle kujunemislugu on üsna eri-ilmeline ja viimase paarisaja aasta jooksul kahe mõisa (Hellama ja Võlla) ning 1860-ndatel siia rajatud õigeusu kirikuga seotud, kuid rääkida saab ka vanast Hellamast, kus orduajal on vakukeskus olnud ja mille eellugu tõenäoliselt muinasaega ulatub.

Nagu enamiku Muhu põliskülade puhul, kohtame Hellama nime esmakordselt 1569/71. aastate maaraamatuis, kus üheks Muhu 13-st vakupiirkonnast on Helleme wacke (1570.a kirjutatud Hellenbecksche Wacke).

Lähemad ümberkaudsed vakukeskused olid sel ajal De wacke zu Horyack ja Wollo wacke. Soonda vakukeskus (Sonetacke wacke) jäi juba kunagi Muhu saart poolitanud suurest vagumusest (Muhu soo ja Soonda oja säng) "Muhu poole".

Võib oletada, et kunagine Hellama küla praeguse kiriku ümbruses paiknes ja siinse asustuse lugu ulatub arvatavalt muinasaega, kuigi selle juures ei ole põhjust siit väga konkreetset ega lokaliseeritud külaaseme jälge otsida.

Usutavalt oli Muhus üldse ja siin kandis samuti veel vallutusjärgsel ajal tegemist märksa enam hajali asunud taludega, mis alles Liivi sõja jäerel on mitmel pool tihedateks sumbküladeks koondunud. Hellama piirkonnast teame seejuures kõige vähem, sest siit ei ole säilinud (või on leidmata) ka rootsiaegsed kaardid, mis ülejäänud Muhu piirkondade kohta Ajalooarhiivis olemas on. Kaardid puuduvad veel Lõetsa ja Lehtmetsa, samuti ka Võlla ja Mõegaküla kohta ning ainult Pärase on rootsiaja lõpu kaardi EAA.308.2.57 servale mahtunud.

Tõsiasi, et siin kandis orduajal on lähestikku kolm vakukeskust asunud, kinnitab ehk viimase ajani levinud arvamust, et Hellama ümbruses Muhu paremad põllumaad on olnud ja asustus võis siin juba põllunduse algaegadest üsna ulatuslik olla. Selle juures jääb teadmata, kui palju ja millised maad siin alepõllunduse aegadel "välja kurnati" ja kuidas asustus muinasajast alates muutunud on. Pealegi ei pruugi eelnimetatud Maasilinna foogtkonna maaraamatud meile isegi orduaegsest asustusest kuigi adekvaatset pilti anda, sest nende koostamise ajaks olid Liivi sõja sündmused ka Muhus oma mõju avaldanud ja paljudki orduaegsed talud võisid hävitatud olla. Nii Hellama kui Võlla vakustes on sel ajal kummaski 14 arvestustalu kirja pandud. Võlla vakusesse kuulusid nähtavasti praeguste Võlla ja Mõegaküla territooriumidel asunud talud, aga on põhjust arvata, et Hellama vakupiirkonda olid siis peale Hellama ja Pärase isegi Kallaste talud arvatud. 

Esimeses rootsiaegses maaraamatus 1645. aastal, kus ka vakuste külasid märgitakse, on kuue külaga Wacke Urrakas ja selle 5,5 adramaa suuruses Hellama külas (Dorff Helleme Külla) on kirjas seitse peremeest viie arvestus-taluna. Järgneva 30 aastaga on neist saanud 12 arvestustalu, mis 1674.a nn. De la Gardie üleandmisaktis kõik kirjas ja olgu nad siingi ära nimetatud:
1. Reile Hannus varasem eelkäija ebaselge; peale katku ilmuvad Rein Pawel'i nimega arvestusüksused peale Hellama veel Pärasel!
2. Mayo Hannuse Tonnis 1645.a Meye Hans (1570.a Mai Jack)
3. Waddeme Wana Niggo 1645.a Weddeme Niggo (vt. 1570.a söötis Mun Niggo)
4. Sallo Laur eelkäija teadmata; võimalik 18.s arvestusüksus Rein Pawli Laur
5. Lolle Michell 1645.a kannab sama nimega peremees Meye Willem'iga ühiselt koormisi; 18.s paistab arvestusüksus olevat Võlla küla alla läinud!
6. Willemeh Hannus 1645.a Meye Willem (koos Lolle Michell'iga ühel adramaal)
7. Willemeh Nuudic (vt. eelmist; 18.s esinevad Willeme Andruse, Mihkli ja Tõnise nimedega arvestusüksused; Andrus on ka katku üle elanud!
8. Kackende Jurgen 1645.a Kekkende Mick; 18.s kaks sarnase nimega üksust
9. Willemeh Mathies (vt. märkusi 6. ja 7. talu juures)
10. Reile Tehho (vt. ka nr.1)
11. Hunnemeh Jürgen NB! taaniaegsetes dokumentides esineb Ustallo lisanimega peremees (1570.a Jack ja 1592.a Pent ning 18.s märgitakse Ustallo Mardi arvestusüksust, kus pärast Hellama mõisa aegadel Hellama Ustallo Lehmet tegu teeb! Selle seostamine siin nimetatud ¼-adrase taluga on siiski üsna meelevaldne!
12. Waddeme Nohr Niggo ilmne kolmandana nimetatud talu sugulane; neist kahest talust on rootsiaja lõpuks saanud kolm Weddeme nimega arvestustalu (Jürgen, Hans ja Niggo).

Paraku puudub seni rootsiaegne kaart, kust võiks saada ettekujutust loetletud Hellama talude paiknemisest enne Põhjasõda, aga peale katku on neist väga vähe järele jäänud. 17./18. sajandivahetuse näljahädad ja Põhjasõja-järgse katku on ainsana üle elanud Willeme Andrus, kes 1713.a Güldenstubbe protokollis on 41. Suuremõisale koormisi kandva taluna kirja pandud ja loetelu lõpus järjenumbriga 70 esinev Tölpi Jack, kelle hajatalu Hellamaa ja Mõegaküla vahel asus.

Uue mõisa rajamiseks Hellamal 1730-ndatel oli katk platsi puhtaks teinud ja siin ei olnud vajadust paljusid taluperesid ümber asustada nagu seda taaniajal Ennekülas ja rootsiajal Tamsel, Urrikas ning Nurme põliskülas nähtavasti oli teha tulnud.

17.sajandi teisel poolel rajati muistse Urrika vakuküla kohale sisuliselt Rootsi riigile kuuluv ametimõis ja sellele hakkasid tegu tegema ka nimetatud 12 Hellama adra-talumeest.

Urrika vakusesse kuulusid sel ajal (nende esinemisjärjekorras) Mõegaküla, Hellama, Pärase, Lehtmetsa ja Võlla külad. Teiseks mõisa vakupiirkonnaks oli Kuivastu vakus Kuivastu, Võiküla, Simiste ja Rässa küladega ning tervelt 19 hajatalu, millede hulgas olid Tusti, Oina, Rässa-Obuku ja Luiskama talud ning veel osa Raegma ning Raegmast põhja poole jäävaid kunagisi Kansi mõisa talusid.

Rootsiaja lõpul rajati Muhus veel neljas riigimõis Nurme põlisküla kohal endise Nurme vakupiirkonna baasil. Nii on ka Hellama küla Nurme mõisale arvatud. Seda kinnitab tõsisasi, et katku-järgsetes adramaa-revisjonides on kuni 1744. aastani 12 Hellama arvestustalu. 

Järgnevalt on loetletud kõik 12 rootsiaja lõpu Hellama peremeest, kellede adramaid ainult 1731.a revisjon meenutab ja 1738. ning 1744. revisjonides on neid vaid "reliktina" (adramaade suurusi enam näitamata) loetletud, sest nüüdseks oli Hellamal uus kroonumõis rajatud:
· Hellama Andrus 1731.a 1/6 adramaad haritud; järglane Jurgen hiljem Soondas
· Willema Andrus ½ adramaad söötis (katku üle elanud Andrus hiljem Lalli Mihklil ja Pärase Jaagu-Andrusel)
· Weddeme Jürgen 3/8 adramaad söötis
· Weddeme Hans 3/8 adramaad söötis
· Weddeme Niggo ½ adramaad söötis
· Kackande Jürgen ½ adramaad söötis
· Michli Jahn ½ adramaad söötis (vt. Võlla Lolli ja Lõpe talusid)
· Kackande Peter ¼ adramaad söötis
· Rein Pawli Madis ¼ adramaad söötis (Pärasel kolm sama lisanimega üksust!)
· Rein Pawli Laur ¼ adramaad söötis (vt. eelmist)
· Ustallo Mart ¼ adramaad söötis (1756.a Hellama Ustallo Lehmet!)
· Willeme Tönnis ¼ adramaad söötis

Kui Muhu pastor Johann Nässmann 1711.a venelaste eest Rootsi pages, pidi Pöide pastor Rubusch mõned aastad kahte kogudust teenima, aga 1715.a tuli Hiiumaalt Muhusse pastoriks August Heinrich Vick ja peale hingekarjase rolli sai temast Hellama mõisa rajaja, mille esimeseks rentnikuks ta ühtlasi sai. Hiljem oli mõis von Güldenfalcki ja 1782.a järgmise Muhu pastori Olaus Kellmanni rendil. 19. sajandil on mõisat, nagu mitmeid teisigi Muhu mõisaid rentinud Buxhövdenid (1840. aastast Otto ja hiljem Carl von Buxhövden).

Hellamaa vakuraamat (EAA.311.1.425) märgib mõisale kuuluvaks Pärase, Lehtmetsa ja Soonda külad (koos Tölbi kupjataluga 24 talu ja kaks vabadikku), aga esimene hingeloend 4 aastat hiljem tunnistab taas Lehtmetsa talusid enamasti Kuivastu mõisa omadeks (nagu juba 1756.a revisjon) ja Soonda küla jaguneb endiselt Suuremõisa, Hellamaa ja pastoraadi vahel. Siin-seal on juba väidetud, et 1778.a vakuraamatud oli alles "eelmäng" sajandivahetusel tomunud mõisade piiride korrastamisele, mille tulemusena jäid Hellama mõisa küladeks Pärase, Oina ja Võlla külad. Selle nn. reguleerimisega seonduvast on aga juttu kõigi põliskülade lugudes ja siin ei ole põhjust seda üle korrata. Peaks vaid nimetama, et nende reguleerimistega kaotas Hellamaa mõis oma Tölbi hajatalu (läks Võlla mõisale), aga sellest kohe järgnevas.

TÖLBI
Vastava kaardimaterjali puudumisel jääb katkujärgse Tölbi talu eellugu suuresti teadmata. Teame vaid, et 1645.a maaraamatus esinesid selle lisanimega peremehed Urrika vakukülas, Mõegakülas ja ka Võikülas.

Millal Mõegaküla ja Hellama vahel (enam-vähem kolhoosi-aegsete Hellama töökodade piirkonnas) hajatalu tekkis, jääb seega teadmata, aga päris kindlasti asus 1713.a protokollis 70. kohal märgitud Tölpi Jack juba rootsiajal samas kohas, kus me nn. reguleerimis-kaartidel ja ka Mellini atlases seda talu näeme.
1713.a oli talus 2 mees- ja 2 naishinge, aga lapsi ei olnud. 1731.a revisjonis märgitakse endiselt kahte tööeas meest, aga lisaks ühte vana meest; naisi on jäänud üks, aga selle eest on viis tüdruklast kirja saanud, kelledest 1738.a vähemalt kaks juba täisikka jõudnud.

19.s keskel viis Võlla mõis Tölbi Tõnise pojad Raugile. Neist said Raugi Jaani ja Mihkli-Matsi peremehed, ning edasisest on juba Raugi loos juttu. Viimases Võlla mõisa hingeloendis 1858.a on Buxhövdenid oma siinsest talust loobunud (cessat) ja nii kadus viimane Hellama territooriumil olnud põlistalu. Sellest säilis vaid hilisemates Võlla mõisa Tölbi-Juri ja Tölbi-Matsi asunduskohtades Tölbi nimi, aga et neil kunagise taluga muud sidet ei ole, siis tuleb neist edaspidi hoopis eraldi juttu.

 1860-tel aastatel, kui pooled Hellama mõisa maad siia rajatud õigeusu kirikule läksid (kirik valmis aastail 1864-66), jagati mõisast välja veel 25 nn. latsikohta ja nende loetlemisega me siinkohal jätkamegi.

1. Mesipuu
Esimese platsi omandas Vanamõisa Simmu Madise poeg Stefan Kann (s.1847), kes sel ajal oli Rinsis ja Hellamal köstriks.

 2. Konksi
Oinaaru riigimetsa metsavahi - Oina Matsi (Keleme) Aadu ainus poeg Mihkel/Mihail Hopp (1832-73) pidas isa Aadu järel Konksil (Rässa ja Oina vahel) metsavahiametit, aga võimaluse avanedes otsustas omale Hellamal latsikoha soetada ja sai teise platsi omani.

3. Tüükri
Tüükri kohanimi on üllatavalt vana - see on Hellamale jõudnud Pärase ja Lõetsa vahelt, kus siiani Vana-Tüükri aeda teatakse ja kus Pärase Poalil omal ajal peremeheks pandud Pauli (Pawel) poeg Andrus rabavahiks oli.

4. Kuke
4. platsi sai enne surma Oina Juri sulane Andrus Kask (1805-75; rendileping 1874. aastast). Arvestades kohanimede pikaealisust, võib spekuleerida, et koht ehk oma nime isegi rootsiaegse Kuke Otto järglastelt on saanud, kes siin 1645.a koos Weddeme Niggo'ga kunagi ühiselt koormisi kandis!

 5. Kurise
Viienda ja viimase "alevi nõle" platsi sai Pärase Tõnise sulase Aadu (usuvahetusel ristiti Avramiks) poeg Mihkel/Mihail Kokk (s.1830). Ta oli 1853.a abiellunud Vahtraste Tähvena Ingliga (Põld) ja neil oli juba Pärasel sündinud neli tütart ja kaks poega (noorem poeg Timofei suri imikuna). Millal ja kuidas koht Kurise nime sai, ei ole siinkohal teada.

 [6. Peedu]
Kruntimis-andmetes Andrei Roi nimel olnud 6. platsi oli välja ostnud noorelt orvuks jäänud Andrei vanaisa Maksim Roi (1843-1912). Ta oli 18.s Soonda sulase ja hilisema Pärase vabadiku Aadu tütre Ingel Roi (1814-53) vallaspoeg, aga et Peedu nimi 18.s Päraselt pärineb ja ka praeguste külade lahkmejoone järgi jääks Peedu koht pigem Pärase territooriumile.

7. Nuka
Seitsmenda platsiga jõuame Põllutaguste ehk Kassisaba kõige põhjapoolsema kohani, mille algselt paistab olevat saanud Võlla Mihklil peremeheks saanud Pärase Poali Juri noorem poeg Tähve/Timofei Hobustkoppel (s.1839), kes sajandi lõpul on perega (õieti vanema poja Vassili - s.1863 perega; noorem poeg Ivan suri 1894.a noore mehena) Muhust välja rännanu

Allikad: Ülo Rehepapp (nov.2006). Täiendanud Edgar Grünberg (2007)


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • maja
  • mõis