Hiiumaa kindlusraudtee

kaardile

1913

Lehtma sadam - Tahkuna (6 km)

Kui 1939. aastal hakati Hiiumaale uusi kindlustusi rajama, võeti taas kasutusele enne Esimest maailmasõda ehitatud raudtee Lehtma sadamast Tahkunasse.

Peeter Suure Merekindluse eelpositsiooni, mis oli mõeldud Soome lahte riivistava esimese kaitseliinina, üheks osaks oli positsiooni lõunatiival Tahkuna poolsaar. Sinna rajati 1916.-1917.a. kaks kahuripatareid – nr. 39 Tahkunasse ja nr. 38 Lehtmasse.

Juba 1914. aastal ehitati Lehtma-Tahkuna raudtee, ligikaudu 6 km pikkune ja 750 mm laiune rada, mis möödus Lehtma patareist umbes 2,5 km kaugusel sadamast. Lisan siia kommentaariks, et Lehtma patarei asukoht ei saanud siiski nii Lõimastus olla, peaks olema pisut enam Lehtma poole, sadamast 1,5-2 km. Kuna tegemist oli puitalustel primitiivse ehitusega patareiga, on selle asukoha täpne tuvastamine raskendatud. Pealegi on venelane Tahkuna randa ja metsa aastakümneid kaevikuid, dzotte ja kaablikraave kaevanud.

Ilma raudteeta oleks võimatu olnud kohale tuua kogu varustust nii ehitusteks kui relvadeks. Näiteks kaalus patarei nr. 39 12” (305 mm) kaliibriga suurtükitoru ise 15 tonni ja oli üle 15 m pikk. Ühe mürsu kaal oli 450 kg. Tahkunasse ehitati ka veduridepoo kahele vedurile, mis tehtud Saksamaal 1914.a. Lahtised kaheteljelised vagonetid valmistati Peterburis 1913. aastal.

Et kahe suure sõja vahel Eesti Vabariik Hiiumaal kindlustusi ei vajanud, siis monteeriti Tahkuna kahurid positsioonilt maha ja kasutati mujal. Mis juhtus raudteega, kas monteeriti samuti maha? Vedurid viidi mandrile ja vähemalt üks olla töötanud Järvakandi klaasitehases liiva vedades. Kui keegi lugejatest lisa teab, andke muuseumi teada. Näiteks tahaks täpsemalt teada, kuidas Lehtmas vedur merre aeti ja uuesti välja võeti.

1939.a. läksid kindlustustööd uuesti lahti ja raudtee osutus taas hädavajalikuks. Seekord ehitati see pikemaks ja lisati mitu kõrvalharu, et rajada 130 mm kahurite patarei nr. 26 Tahkuna majaka lähedale. Uuel raudteel olevat kasutatud mootorvedureid (automotrisse). Millised olid vagunid-vagonetid, pole jälle teada.

Kuhu, millal ja kuidas said rööpad, liiprid, vagunid-vagonetid? Teada on, et vaguneid-vagonette kasutati nii Kidaste kui Kleemu tellisetehastes, seal olid ka oma lühikesed rööbasteed savi ja liiva vedamiseks. Kus on nende jäänused?

Kogu ülaltoodu on kirjutatud selleks, et näidata kui vähe on teada meie raudteest – Hiiumaale ometi nii haruldasest nähtusest. Praegu on metsast leida raudteetamm, mis veel ikka suhteliselt hästi nähtav ja kogetav, siin-seal on leitud ka rööpatükk ja mõne liipri jäänuseid. Huvitaval kombel on aeg säästnud arvestavas koguses vagonetikeresid (üsna roostes küll), mida metsadest ehk üle viie kokku saab, aga neid on kasutatud ja kasutatakse veel tänagi mitmel pool Hiiumaal. Nendest annaks teha omamoodi "rongi", mis Tahkunas raudteetammile ehk lausa omaette turismiväärtuse teeks.

Nagu piltidelt näha, on ka Kärdla sadamas olnud kitsarööpmeline raudtee. Ilmselt oli siiski tegemist kalakastide transportimiseks mõeldud rullikuteega. Aurulaev kannab nime "Dagmar".

 

Allikad: http://www.hansaco.ee

http://www.mil.hiiumaa.ee/artiklid8_selirand2.html

Fotod: A. Kirss erakogu


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • rong