Kuningas Johan Sverkerssoni sõjakäik Lihulasse

kaardile

1220

13. sajandi alguse Rootsi riik tundis Läänemere idakalda vastu suurt huvi ning lisaks soomlaste alistamisele püüti sekkuda ka käimasolevasse Liivimaa ristisõtta. Noor, vaid 19-aastane Rootsi kuningas Johan Sverkersson otsustas 1220. aasta hilissuvel korraldada ristikäik Läänemaale, mis erinevalt muust Mandri-Eestist ei olnud veel langenud sakslaste või taanlaste kätte. Rootslaste vägi polnud ilmselt kuigi suur, umbes 500-meheline, kuid väga esinduslik: lisaks kuningale oli seal ka Rootsi olulisemaid väepealikke, jarl Karl ning mitmeid piiskoppe. Sõjavägi võttis enda kontrolli alla Lihula linnuse. Pole täpselt selge, kuivõrd laia ala rootslased sellega enda kätte said. Lihula oli toona Lääne-Eesti olulisim keskus, kuid pole kindel, et kogu Läänemaa neile alistus. Pärast Lihula vallutamist lahkus kuningas koos enamikuga sõjaväest, jättes Lihulasse suhteliselt väikese garnisoni. Ent peagi pärast kuninga lahkumist saabusid Lihula alla saarlased, kes linnuse vallutasid ja suure osa rootslastest tapsid. Vähesed ellujäänud pagesid taanlaste juurde Tallinna. Sellega oli rootslaste üritus Eestis kanda kinnitada läbi kukkunud ja ka Rootsi monarhid ei sattunud rohkem kui sajandi jooksul enam Eesti pinnale.

Allikas: Rootsi kroonikandjad Eestis. Tallinn: Huma, 2002.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kohvik
  • kool
  • matkamine
  • mõis