Talupojakultuur

kaardile

1629

Eestlaste peatoiduks jäi rukkileib, mille kõrval söödi palju kala. Külluslikumalt söödi ainult pulmade ja jõulude ajal. Levima hakkas alkohol. Kalja ja mõdu kõrvale tekkis suuremal hulgal õlut ja viina. Viina põletati nii linnades, mõisates kui ka taludes ning selle müümiseks hakati rajama kõrtse. Kõrtsidest kujunesid külarahva kogunemispaigad. Tubakas eestlaste seas eriti ei levinud, suitsetasid peamiselt Rootsi sõdurid. Eestlased elasid endiselt rehielamutes. Peamine rootsi kultuuri mõju avaldus eestlaste riietuses, kus võeti omaks rootslaste triibuline seelik, aga ka muud hiljem juurdunud rahvarõivadetailid. Eestlastele oli omane torupillimäng.

pildil: eesti rahvariiete triibuseelikud

 

viide: Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu I. Avita, Tallinn 1995

pildiviide: http://www.kalev.ee/est/jarva/imavere/?news=962757&category=14&Rahvaroivanaitus-randab-Imaverre


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • kool
  • sadam
  • ülikool