Stahli grammatika

kaardile

1637

Luteri kiriku üks eesmärkidest oli piibli tõlkimine rahvuskeeltesse. Eesti keelde tõlkimisel oli mitmeid probleeme. Esiteks pidid tõlkijad eesti keelt väga hästi valdama. See oli üsna suur probleem, sest eestlastest haritlasi polnud, kes oleksid piibli võõrkeelest oma emakeelde tõlkinud. Eesti keelt õppida üheski koolis ei saanud, nii et teistest rahvustest tõlkijail jäi üle ainult keelt talurahva käest otse õppida. Teiseks on piibli keel väga kujundi- ja sõnarikas, mille tõttu oli vaja tuletada ja luua eesti keelde uusi sõnu. Kolmandaks oli eesti keelel kaks kirjakeelt: põhja- ja lõunaeesti kirjakeel. Ja neljandaks puudus ühtne kirjaviis.
Esimesed eestikeelsed trükised olid kasutanud täiesti suvalist kirjapilti. 1637. aastal avaldas Tallinna toomkiriku õpetaja Heinrich Stahl esimese eesti keele grammatika. Stahl kasutas eesti keele kirjutamisel saksa keele õigekirjareegleid, nii et tarvis läks ka palju võõrtähti ja saksa keelele omaseid täheühendeid: h>hh, kk>ck, hv>f, p>ph, ts>tz, ks>x; nt. saxamah kanna - kalkun. Rahvakeelest jäi selline esitus kaugele ning Forselius soovitas soome keele eeskujul kasutada eesti keele kirjutamiseks foneetilist kirjaviisi. Sakslastest pastorid seda ei toetanud ning nad arvasid ka, et foneetiline kirjaviis ei pruugi eesti keelele lähedasem ka olla. Eestlased lihtsalt hääldavat eesti keelt lohakalt ja valesti. Nii jäi Stahli grammatika aastakümneteks eesti keele õigekirja aluseks.

pildil: Stahli grammatika tiitelleht

 

viide: Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu I. Avita, Tallinn 1995

pildiviide: http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/d2/EstonianGrammar1637.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • kool
  • sadam
  • ülikool