Käsitööndus

kaardile

1629

Kaubanduse kõrval teiseks oluliseks elualaks linnas oli käsitöö. Tsunftikord saavutas oma õitsengu. Tsunftikord muutus rangemaks ja tsunfte tekkis juurde, kuna meistrid spetsialiseerusid. Ka väikelinnade meistrid pidid olema tsunftides ja nad arvati kubermangule vastavalt Tallinna või Riia sobiva tsunfti liikmeks. Nagu ka kaubanduses, nii ka käsitöönduses püüti kohaliku rahvast nendest ametitest tõrjuda. 1675. aastal kaotati Tallinnas peamiselt eestlasi koondanud Oleviste gild. Kuna saksa Kanuti gildi neid vastu ei võetud, jäid nad tsunftita lihtelanikeks, kellel kodanikuõigusi polnud.
Väikekäsitöönduse kõrvale hakati rajama ka manufaktuure, kus kasutati ka veel käsitööd. Seni oli manufaktuuritootmist kasutatud telliselöövides, lubjaahjudes ning saeveskites. Nüüd asutati näiteks Hiiumaale Hüti klaasimanufaktuur, kus tehti aknaklaasi, pudeleid ja kausse. Kõige rohkem manufaktuure oli Narvas, kus töödeldi Venemaalt toodud lina ja kanepit. Narvas oli ka Rootsi toorainet kasutav vaseveski, mis tootis vaskplekki ning Ingerimaa puitu kasutav saeveski. Vaseveskid oli ka Tallinnas. Ühest nendest sai hiljem kaltsupaberimanufaktuur.

pildil: Hüti klaasivabriku viinapitsi koopia

 

viide: Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu I. Avita, Tallinn 1995

pildiviide: http://klaasikogu.virtuaalmuuseum.ee/Jalatajoogiklaasid/


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • kool
  • sadam
  • ülikool