Rahvastik

kaardile

1629

Sõdade aeg alates Liivi sõja algusest oli Altmargi vaherahu sõlmimise ajaks 1629. aastal kestnud üle 70 aasta. Kõikjal Eesti- ja Liivimaal oli põllumaa suures osas võsastunud, osa linnadest, küladest ja mõisatest varemeis.
Rahvaarv oli kahanenud enam kui poole võrra, ulatudes kõigest 100 000 inimeseni. Kõige rohkem olid kannatanud viljakamad ja tihedamini asustatud piirkonnad Järvamaal, Tallinna ümbruses, Lääne-Virumaal, Viljandimaal ning Lääne-Tartumaal. Kergemini pääsesid Saaremaa ja Hiiumaa, Karksi ja Helme kant ning otse Venemaaga külgnevad alad. Osa eestlastest oli sõja eest põgenenud teisele poole Peipsi järve ja rajanud selle idakaldale oma külasid.
1630-ndatel aastatel hakati laastatud maid jälle kasutusse võtma. Rahvas paigutus ümber, nii et tühjad alad said uued elanikud. Väga palju inimesi tuli sõdadest kergemini pääsenud Saaremaalt, mille rahvastik moodustas tollal ligi veerandi eestlastest. Ümberasumist soodustasid mõisnikud, kes andsid uutele tulijatele maksuvabastusi. Liikumistingimused olid üsna vabad, sest ka paljud mõisad olid tühjad või uute, alles kohanevate omanikega.
Suur osa Eesti taasasustamisel oli naaberrahvastest sisserändajatel. Kõige rohkem tuli Eestisse venelasi, kes jäid enamikus elama Ida-Eestisse. Viru- ja Harjumaale asus rohkesti soomlasi. Soomlased jõudsid ka Põltsamaa ja Tartu ümbrusse. Valga ümbrusesse kolis hulgaliselt lätlasi. Lisaks neile oli talurahva seas ka paljude muude rahvuste esindajaid: poolakad, sakslased, leedulased, rootslased, ungarlased ja isegi hollandlased ja šotlased.
Hoolimata kohati tekkinud täiesti muurahvuselisest elanikkonnast, asus enamik sisserändajaist siiski elama eestlaste sekka ja ajapikku eestistus. Ajaloolise vene vähemusena jäid püsima ainult vene vanausulised Peipsi ääres, kes tulid Eestisse küll ka veidi hiljem, XVII sajandi lõpul. Eestlaste ülekaalule aitas kaasa ka eestlaste endi suur sündimus pärast sõdade aega. XVII sajandi lõpuks arvatakse Eestis olevat olnud umbes 350 000 inimest.
Aadel jäi ka valdavalt sakslastest koosnevaks. Rootsi aadel jäi hoolimata Eesti- ja Liivimaal omandatud maadest enamasti Rootsi elama. Eestisse ja Lätisse tulnud rootslased ja mõned muudest rahvustest mõisnikud saksastusid ruttu.

 

viide: Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur, Tõnu Tannberg. Eesti ajalugu I. Avita, Tallinn 1995


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • kool
  • sadam
  • ülikool