Ordu-Pihkva sõja algus ja Jüriöö ülestõusu taustast

kaardile

1341

1341. aastal pärast piirikonflikti, mille käigus tapeti Vene saadikuid, puhkes Pihkva ja Liivimaa ordu vahel sõda. Seetõttu rajati Liivimaa idapiirile kaks võimsat ordulinnust; Aluliina (Aluksne) ja Vastseliina.

Ühtlasi oli sõja algusel ilmselt oluline mõju ka selles, et Põhja-Eestit oli ordu juba pikemat aega plaaninud Taanilt ära osta. Sealsed vasallid olid plaanile aga vastu, soovides nõrga kuningavõimu all võimalikult suurt vabadust nautida.

Kuid oma sõna oli selles osas ka öelda kohalikel eestlastel, kellest mitmed olid taanlaste vasallid, enamasti küll väikevasallid. Nemad eelistanuks ennekõike Rootsi võimu, sest seal oli talupoegkond vaba ning mõisa-sundust ei olnud peaaegu üldse. Harjumaale oli aga 14. sajandi esimeseks pooleks kerkinud juba aukartust äratav hulk mõisaid, üle 20.

Talupoegade rahulolematus üha kasvas, ilmselt polnud saksa suurvasalle soodustava poliitikaga rahul ka eestlastest väikevasallid.

Võimalik, et 1342. aastal või 1343. aasta alguses saatsid eestlased oma saatkonna Taani kuninga juurde, kus kaebasid endi halva kohtlemise üle, kuid vasallid said sellest teada ja nurjasid eestlaste diplomaatilised kavatsused. Just seda on kroonikates loetud ka Jüriöö ülöestõusu otseseks ajendiks.

Allikas: Sulev Vahtre. Jüriöö: [1343. aasta ülestõus]. Tallinn: Eesti Raamat, 1980.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • näitus
  • nool
  • raamatukogu
  • ring
  • tulease