Liivimaa talupojad vabastatakse pärisorjusest

kaardile

23. märts 1819

Kui Eestimaal olid talupojad pärisorjusest vabastatud, nõudis keskvõim sama ka Kura- ja Liivimaa mõisnikelt. Kuramaal suudeti seadusemuudatus läbi viia 1817. aastal, Liivimaal aga läks aega kuni 1819. aastani.

23. märtsil 1819 kinnitas keiser ka Liivimaa uue talurahvaseaduse.

Liivimaa talupoegade olukord oli Eestimaa omast mõnveõrra parem, sest nemad võisid asuda talusid päriseks ostma, esialgu küll väga piiratud mahus; samuti säilisid seal erinevalt Eestimaast vallakohtud, mille kaudu tasahilju hakkas arenema talupoegade omavalitsus.

6. jaanuaril 1820 kuulutati uus seadus pidulikult Riias ja Kuressaares välja, kihelkondades aga tunduvalt hiljem, alles 12. märtsil. Kihelkonnapastorid pidid talupoegi ka manitsema, et nad uut priiust valesti ei mõistaks ega töid-tegemisi mõisnike põldudel katki ei jätaks.

Ehkki talupoegade pärisorjusest vabastamise aktsiooni Balti kubermangudes on tihti hinnatud läbikukkumisena, pole see ilmselt päris korrektne, sest see oli esimeseks signaaliks Vene impeeriumis, et pärisorise põllumajanduskorraldusega enam edasi minna ei saa ning see pani aluse hilisemateks ümberkorraldusteks nii impeeriumis kui ka Eesti alal. Siiski jäi talupoegade olukord veel kuni 19. sajandi 1860. aastateni, mil viidi ellu Aleksander II reformid, suhteliselt viletsaks: enamjaolt jäid nad mõisnike omavoli alla.

Allikas: Eesti ajalugu. IV: Põhjasõjast pärisorjuse kaotamiseni, lk-d 203–211.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • mõis
  • raamatukogu
  • tulease