Paide langeb venelaste kätte

kaardile

01. jaanuar 1573

1572. aasta lõpus saabus Liivimaale Venemaa vägesid juhatama Ivan Julm isiklikult. Venelased aktiveerusid tuntavalt: juba 1. jaanuaril 1573 langes nende kätte Paide.

Linnus oli üpris nõrgalt kindlustatud ja rootslased ei suutnud seda ka korralikult varustada, seal olevat olnud vaid 50 sõjaväelast ja 500 ümbruskonnast põgenenud talupoega. Seetõttu polnud selle vallutamine ka eriti raske, kuid seal sai surma Ivan Julma üks lähemaid kaastöölisi Maljuta Skuratov. Raevunud tsaar lasi linnuse kaitsjad pea viimseni hukata, praadides neid elusalt tulel. Pääsesid ainult mõned talupojad, kes sulgesid end linnuse kongidesse ja väitsid, et olid seal vangis olnud.

1886. aastal püstitati Paide lähedale linnuse vallutamise auks mälestusmärk, mille alla mõningate legendide kohaselt olevat Maljuta Skuratov ka maetud.

1573. aastal langes venelaste kätte ka Karksi, mille hertsog Magnus teise linnusena enda kätte sai. Rootslastel tekkis Liivimaal üha suuremaid majanduslikke raskusi ning nad pidid palgasõduritel lubama hankida omal käel elatist. 1574. aastal püüdsid rootslased alustada küll vastupealetungi, kasutades selleks šotlastest palgasõdureid, kuid see ebaõnnestus täielikult. 1575. aasta alguses jäid rootslased ilma ka Läänemaast, sest seal linnused omandanud mõisamehed andsid need suuremat kasu lootes üle Taanile.

Allikad: Mati Laur. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999.

Paide. 1938.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • näitus
  • nool
  • ring
  • tulease