Liivi sõja algus

kaardile

22. jaanuar 1558

Enne sõjategevuse algust ja saadikute tagasijõudmist levisid Liivimaal igasugused kuulujutud. Eriti murelik ja otsustamatu oli Tartu piiskop Hermann II, kes mitmes kirjas ordult abivägesid palus, sest sõda kohe algavat, aga seejärel uusi kirju saatis, paludes vägesid mitte koguda, sest muidu võidavat vastast provotseerida. 1558. aasta alguseks polnud aga ulatuslikumaid ettevalmistusi sõjaks Liivimaal tehtud.

22. jaanuaril ületasid endise Kaasani khaani Šigalei (õigemini Šahh-Ali) juhitud venelaste ja tatarlaste väesalgad Liivimaa piiri ning asusid rüüstama. Peamiselt laastati Tartu piiskopkonda ja Virumaad. Linnuseid vallutada ei üritatud, tegemist oli puhtalt rüüsteretkega. Veebruaris pöördusid venelaste salgad tagasi. Johann Renneri kroonika andmetel sooritasid kohalikud ordukäsknikud väikeseid retki ka Vene piiri taha.

Ajalookirjutuses on avaldatud arvamust, et venelaste esimese rüüsteretke puhul oli tegemist hoiatusega liivimaalastele, et nood tsaari rahutingimused vastu võtaks ja et sõda kasvas suureks vallutusretkeks juhuslikult, pärast seda, kui venelased Narva ootamatult kergelt enda kätte said. Liivimaalased püüdsid tõepoolest 1558. aasta märtsis-aprillis Tartu maksu raha kokku saada ja seda tsaarile saata, kuid nende üritus oli määratud nurjumisele.

Allikas: Mati Laur. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kivid
  • nool
  • ring
  • sild
  • tulease
  • tuletorn
  • vaade