Narva langeb Ivan Julma kätte

kaardile

12. mai 1558

Kuigi Liivimaa ja Venemaa vahel oli 1558. aasta veebruaris sõlmitud lühike vaherahu, mille jooksul liivimaalased püüdsid tsaari tulutult Tartu maksu kogumisega lepitada, ei kehtinud see Narva linna osas.

Nimelt käisid linna ümber pidevad vaenused ning üht sellist ära kasutades asusid venelased aprillis Narvat pommitama, väites, et linnast on Ivangorodi linnust tulistatud. Kuna pommitamine tekitas linnas suurt kahju, saadeti Narvast Venemaale saatkond, mida on tihti süüdistatud selles, et see saadeti sinna ettepanekuga venelastele alistuda.

Tõenäolisem on, et saatkond püüdis siiski vaid vaherahu taastada. See aga võimalikuks ei osutunud: kui Narva kaupmehed tsaari palge ette ilmusid, nõudis see neilt alistumist, lubades linnale säilitada laialdased privileegid. Tsaari privileegidekirjaga saadeti Narva saadikud ka kodulinna poole tagasi.

Samal ajal, kui saatkond Venemaale teele asus, püüdis ordumeister Fürstenberg Narva kaitset ka tugevdada. Linna saadeti Tallinna palgasõdurite abisalk ning Viljandi komtuur Gotthard Kettler liikus suurema sõjasalgaga Virumaale, jäädes lõpuks Narva lähistele laagrisse. Kuid mingil põhjusel ei liigutud otsustaval momendil linnani ja seetõttu on ka Kettlerit süüdistatud reetmises. Võimalik, et pigem oli tegemist kommunikatsiooniprobleemidega.

Narva pommitamine samal ajal aga jätkus ning 11. mail süttis linn põlema, Russowi sõnade kohaselt hooletult tulega ümberkäimise tõttu. Seda kasutasid Ivangorodis olevad venelased kohe ära ning tungisid Narvasse sisse. Linlased ei suutnud vastupanu osutada ja alistusid. Ainult ordulinnus pidas ühe päeva veel vastu ning oli sunnitud seejärel samuti alla andma. Narva foogt ja teised olulisemad ametimehed olid juba varem linnast lahkunud, nüüd anti see võimalus ka kõigile teistele, kes ei soovinud Vene võimu alla jääda.

Vene võimu ajal (1558-1581) läks Narva linnal suhteliselt hästi, sellest sai riigi üks olulisemaid sadamaid ja kauplemiskohti. Linna asus rohkelt Vene kaupmehi, kuid ka saksa kaupmehed säilitasid üldiselt oma positsioonid.

Allikad: Mati Laur. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999.

Sulev vahtre, Eesti Ajalugu Kronoloogia (13000 - 2006)

Pilt: www.historyfiles.co.uk/KingListsEurope/EasternEstonia.htm

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • näitus
  • nool
  • ring
  • tulease