Liivimaalased püüavad rahu Venemaaga pikendada

kaardile

1551

1551. aastal siirdusid Liivimaa saadikud Venemaale, et pikendada samal aastal lõppevat vaherahu. Viimatine oli sõlmitud 1531. aastal, veel Wolter von Plettenbergi ajal. Ehkki liivimaalased lootsid, et suudavad uue rahu samuti sama pika aja peale sõlmida, olid need lootused siiski väikesed, sest vahepeal oli Venemaa oluliselt tugevnenud: vallutamisel oli Kaasani khaaniriik ning Ivan Julm, kes iseseisvalt valitses alates 1547. aastast, omas üha suuremaid ambitsioone.

Nõnda ei saanud tsaarile ka senine rahuleping liivimaalastega meeldida, sest seal polnud Venemaa ülimuslikkust piisavalt selgelt rõhutatud. Samuti olid senise rahu pikendamise vastu Venemaa kaupmehed, kes tahtsid endale Liivimaal laiemaid kaubandusprivileege.

Ajaloolane Norbert Angermann on arvanud, et just kaupmeeste vastuseisu tõttu jäigi 1551. aastal pikaajaline vaherahu sõlmimata. Liivimaalastel õnnestus saada vaid üheaastane rahupikendus samadel tingimustel, kuigi neile lubati, et kui nad täidavad venelaste soovid (kaubandusõiguste laienemine ja vene kirikute kasutuskorda seadmine Liivimaal), siis võib rahu pikeneda ka nelja aasta peale. Seda liivimaalased aga ei teinud.

Seetõttu polnud 1552. ja 1554. aasta vahel Liivimaa ja Venemaa vahel ilmselt mingit õiguslikku vahekorda ja see tähendas seda, et sõda võis puhkeda igal hetkel.

Mati Laur. Eesti ajalugu varasel uusajal 1550-1800. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1999.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • näitus
  • nool
  • ring
  • tulease