1554.aasta rahuläbirääkimiste mõju Liivimaale

kaardile

august 1554

Pärast seda, kui liivimaalased said teada 1554. aasta suvel sõlmitud rahulepingust, mis sisaldas Tartu maksu nõuet, algas maal paanika.

Sisuliselt tähendas selline leping Liivimaa või vähemalt Tartu piiskopkonna Venemaa sõltlaseks muutumist ja ainult vähesed arvasid, et kavaldamisega õnnestub seekord nii maksu maksmist kui ka sõda Venemaaga veel vältida.

Enamik asus otsima tugevat välisliitu. Ordu pakkus välja liidu Rootsiga, kuid seda ei õnnestunud saavutada, suures osas seetõttu, et Rootsi pidas aastatel 1555-1557 maha ebaõnnestunud sõja Venemaaga jsa ordu ei soovinud sellesse otseselt sekkuda.

Peapiiskop Wilhelm pooldas liitu Poolaga, kuid ordu ei soovinud seda sõlmida. Veel oli õhus ka võimalus liiduks Taaniga, kuid see ebaõnestus vastuolude tõttu Põhja-Eesti kuuluvuse küsimuses. Nimelt oli Taani hakanud seda uuesti tagasi taotlema.

Et olukord Liivimaal oli väga tõsine, siis intensiivistus ka koadjuutoriplaan. Peapiiskop Wilhelm soovis juba 1554. aasta alguses, et koadjuutor Christoph ilmatingimata selle aasta sees kohale jõuaks, sest siis ei jõuaks ordu sellele erilisi vastukäike teha.

Kuid Christophi tulek viibis veel enam kui aasta ja nii Liivimaa ordu kui ka teised piiskopid said Wilhelmi plaanist olulisema osa teada.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • kirik
  • kohus
  • näitus
  • sild
  • tulease