Strandmani tegevus Tallinna volikogus ning 1905. aasta revolutsiooni ajal.

kaardile

1904

Advokaadina töötades sai Strandman tuntuks eestlaste õiguste eest seisjana kohutprotsessides baltisakslaste ja riigiametnike omavoli vastu. Ta sai tuntuks oma tugev töövõime, süvenemise ja argumenteerimisoskuse poolest. Seetõttu valiti ta koos mitmete teiste eesti rahvuslastega 1904. aastal ka Tallinna linnavõlikogu liikmeks. Samuti tegeles ta aktiivselt seltsieluga.

1905. aastal kuulus Strandman radikaalsemate sotsialistlike tegelaste hulka (hiljem moodustus tema mõttekaaslastest Radikaal-Sotsialistlik partei) ja nõudis Eestile autonoomiat. Autonomistide saadikuna osales ta ka Peterburis üle-Venemaalisel autonomistide koosolekul. Seetõttu otsustas ta revolutsiooni hääbudes 1905. aast adetsembris maalt lahkuma. Seetõttu elas ta mõnda aega Šveitsis, kus ta 1906. aastal koos Konstantin Pätsi, Jaan Teemanti ja Mihkel Pungaga koostas Eesti esimese auotnoomiaseaduse eelnõu. Seejärel pöördus ta tagasi, kuid tal keelati kolme aasta jooksul Balti kubermangudes viibimine. Seetõttu elas ta Narvas ja Peterburis. Alles 1909. aastal sai ta tagasi pöörduda Tallinna.

Allikas: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 114-115.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • haud
  • lasteaed
  • mõis
  • ring
  • tulease
  • ülikool