Koniku tegevus haridusministrina

kaardile

17. mai 1933

Konik sekkus poliitikasse kõige ärevamatel aegadel, kui suur majanduskriis oli jõudnud oma tippu ja mitu valitsust olid juba ebaõnnestunud sellest väljatulemisel. 1932. aasta lõpus tegi Jaan Tõnisson valitsuse moodustamise ettepaneku ka Konikule, kuid temast ei saanud siiski riigivanemat, sest ta ei suutnud koalitsioonivalitsust luua. Oma osa oli selles ka tema liialt pehmes loomuses, mida ei peetud poliitikule sobivaks.

Ometi sai Konikust 18. mail. 1933. aastal Jaan Tõnissoni valitsuse liige. Konik oli lisaks haridus- ja sotsiaalministrile ka riigivanema asetäitja. Sellena tegi ta suurejoonelise haridusreformi kava, mida aga ei jõutud ellu rakendada, samuti pehmendas ta majanduskriisi lööki õpetajatele ja teistele haridustöötajatele, võideldes nende palga säilimise eest.

Konik võitles peagi saabuva rahvahääletuse eel senise põhiseaduse kehtimajäämise eest. Kuid võitis hoopis vapside põhiseaduse eelnõu. See nagu, kogu ülejäänud ja üha pingestuv poliitiline võitlus, muserdas Konikut tugevalt ning lõpuks ei pidanud tervis enam vastu: 1933. aasta 11. septembril tabas teda vasema külje osaline halvatus ning ta kaotas töövõime. Valitsuse liikmeks jäi ta ametlikult siiski kuni selle tagasiastumiseni 21. oktoobril.

Allikad: Küllo Arjakas. Konstantin Konik: unustatud suurmees. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008.

Konstantin Konik. Vaba maa. Tartu: Ilmamaa, 2004, lk-d 9-25.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haigla
  • haud
  • lasteaed
  • mõis
  • monument
  • tulease
  • ülikool