Koniku tegevus Vabadussõja ajal

kaardile

detsember 1918

1918. aasta lõpul sai Konikust ajutiselt Tallinna Keskhaigla peaarst, kuid peagi tuli tal asuda veelgi vastutusrikkamale ametikohale: temast sai Töö- ja Hoolekandeministeeriumi kuuluva Tervishoiu Peavalitsuse ülem. Sellena pidid ta ennekõike hoolitsema sõdurite kiire ravimise ja rindele tagasisaatmise eest. Samuti oli aga tema korraldada sisuliselt kogu muugi tervishoiutegevus, alates vaktsineerimisest ja lõpetades ämmaemandate tegevuse organiseerimisega. Pärast Loodearmee riismete taandumist Eestisse suutis just Konik ära hoida ähvardava tüüfuseepideemia leviku.

1919-1920 oli Konik lisaks kõigele muule ka Asutava Kogu liige ning võttis sellena osa kõigist Eesti iseseisvuse rajamise seisukohalt oluliste otsuste vaastuvõtmisest. 1920. aasta lõpus osales Konik ka Jüri Vilmsi arvatava põrmu äratoomisel Soomest ning pidas Pilistveres hingestava järelehüüde oma võitluskaaslasele.

Allikad: Küllo Arjakas. Konstantin Konik: unustatud suurmees. Tallinn: Eesti Päevaleht, 2008.

Konstantin Konik. Vaba maa. Tartu: Ilmamaa, 2004, lk-d 9-25.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haigla
  • haud
  • lasteaed
  • mõis
  • monument
  • tulease
  • ülikool