Johan Kõpp lahkub Eestist

kaardile

20. september 1944

Okupatsiooniaastad olid Eesti luteri kirikule ja Johan Kõpule rasked. Nõukogude võim asus 1940. aastal kiriku positsioone igati piirama: kirikute kasutamise eest hakati nõudma kõrget renti, usuteaduskond kaotati. Mimted vaimulikud arreteeriti või küüditati 1941. aasta juunis. Piiskop Kõppu siiski ei puudutatud, kuigi tema protestid jäeti samuti tähelepanuta. Saksa okupatsiooni ajal sai kirik taas vabamalt tegutseda ning Kõpu ja Saksa-aegse Tartu Ülikooli rekotri Edgar Kandi eestvõttel püüti uuesti taastada ka usuteaduskonda. Saksa võimud sellest aga huvitatud polnud ning omavalitsusjuht Hjalmar Mäe oli sellele koguni vastu. Siiski õnnestus 1943. aastal ülikooli juurde usuteaduse instituut luua.

1944. aastal, kui Punaarmee taas Eestisse tungis, soovitati Kõpulgi maalt lahkuda. Ehkki ta sakslastega suuremat koostööd teinud pole, ähvardas teda juba ameti pärast arreteerimine. 20. septembril leidiski lahkumine aset: Kõpp, tema naine ja tütar lahkusid Eestist Kalurite Keskuse laevaga Rootsi, kuhu nad jõudsid 23. septembril.

Enne lahkumist oli Kõppu kui suure autoriteediga isikut pakutud ka Jüri Uluotsa valitsuse peaministri asetäitja või haridusministri kohale, kuid ta oli mõlemast ametist keeldunud, sest pidas end poliitikaga tegelemiseks sobimatuks ning väärtustas rohkem piiskopikohta.

Allikad: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 180-181.

Priit Rohtmets. Rektor Johan Kõpp. Tallinn: Aasta Raamat, 2007.

 


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • kivid
  • kohus
  • kool
  • lasteaed
  • maja
  • mõis
  • raamatukogu
  • ülikool