Eesti teine piirikava

kaardile

10. detsember 1919

10. detsembril jätkusid tulised vaidlused piirikavade osas. Pärastlõunal esitas Krassin järelandmisi oma senisele piirikavale, kus ainsa muudatusena kuulunuks Eestile Narva jõe saared, juhul kui need kuulutatakse neutraalseks ja desarmeerituks. Selle peale tutvustas Eesti delegatsioon hilisõhtul oma uut piirikava, mis vastas enamjaolt Eesti vägede toonastele positsioonidele rindel.

Kokkuvõttes oli piir tõmmatud esialgsest projektist umbes 10-15 km lääne poole. Osade alade kuuluvuse pidi lõplikult otsustama rahvahääletus.

11. detsembri hommikusel istungil nimetas Krassin Eesti uue piirikava "strateegiliselt agressiivseks" ja vastuvõetamatuks ning samamoodi hindas Eesti pool ka Nõukogude piirikava. Sama päeva õhtul esitas Eesti omakorda "lõpliku" piirikava, mis ei erinenud eelmisest, kuid nägi ette rahvahääletuse toimumise tervel sellel alal, mis jäi Eesti ja Vene teise piiriprojekti vahele. Kuna Eesti ei soovinud sõjalisi garantiisid arutada enne, kui piirivaidlused on peetud, Vene delegatsioonil aga puudus otseühendus oma valitsusega, teatas Krassin vajadusest pöörduda Moskvasse.

Seetõttu katkestati läbirääkimised poliitilistes küsimustes kuni 15. detsembrini. Majanduslikes küsimustes jätkas Nõukogude poolel konverentsi delegatsiooni juhi asetäitjaks määratud Adolf Joffe. Krassini eemalviibimist ära kasutades käisid nõupidamisel valitsusega Eesti saatkonnast Poska ja Soots.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti Vabadussõda, 1918-1920, 2. Tallinn: Mats, 1997


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline