Vene esimene piirikava

kaardile

08. detsember 1919 kell 23:15

Pärast 15-minutilist vaheaega tegi istungi lõpus piiriettepaneku ka Vene delegatsioon, kelle jaoks eestlaste esialgne kava oli muidugi täiesti vastuvõetamatu. Nende andmeil tähendanuks see Jaama ning Pihkva maakonnast enam ku 10 000 ruutkilomeetri põliste Vene alade loovutamist ning ka faktilise rindejoone nihutamist 15-25 km ida poole.

Venelaste oma piiriprojekti kohaselt kulgenuks Eesti-Vene piir põhjas läbi Virumaa Kundast kuni Rannapungerjani,  lõunas aga suures osas piki vana kubermangupiiri. Kava järgi ei tohtinud Narva lahe ning Peipsi järve vahele jäävas kümne versta (ca 10,7 km) laiuses ribas kummalgi pool piiri luua mingeid kindlustusi, samuti keelati relvastatud laevad Peipsi järvel

Soome lahes loeti territoriaalveeks kümne versta laiune ala. Kõikidelt neilt aladelt, mis asusid riigipiirist ida pool, tuli Eesti vägedel 15 päeva jooksul tagasi tõmbuda. Niisugust utoopilist ettepanekut põhjendati sõjalis-strateegilise seisukohaga, et takistada Eestis Nõukogude-vaenulike väeosade koondamist. Krassin deklareeris sealjuures, et reaalsete julgeolekutagatiste korral ollakse valmis kehtestama riigipiiri ka etnilistel alustel.

Oma piirikava läbisurumiseks hakkas Nõukogude juhtkond kasutama "suurtükidiplomaatiat", kui juba 7. detsembril alustas Punaarmee pealetungi kogu Viru rindel. Eesti vägedel õnnestus aga kõik pealetungid otsustavalt tagasi lüüa, mistõttu mahenes Nõukogude surve ka rahuläbirääkimistel. Jõuähvardustest veel päriselt siiski ei loobutud.
Eesti delegatsioon tunnistas Venemaa esimese piirikava annektsionistlikuks ja täiesti vastuvõetamatuks, kuna selle järgi jäänuks Venemaale Narva linn ja kogu Kirde-Eesti koos oma põlevkivimaardlatega ning tööstuspotentsiaaliga, samuti terve Setumaa. Ants Piip vaidlustas projekti 1897. aasta ülevenemaalise rahvaloenduste andmetega, mis tõestas, et neil aladel elavad põhiosas eestlased. Järgnes mõlema poole manipuleerimine statistiliste andmetega, kokkuleppele ei jõutud.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti Vabadussõda, 1918-1920, 2. Tallinn: Mats, 1997                                                                               


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline