Nõukogude valitsuse esimene rahusoov

kaardile

31. august 1919

Pärast Pihkva ja Jaama (Jamburg) tagasivallutamist läkitas Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissar Georgi Tšitšerin (pildil) 31. augustil 1919 Eestisse ametliku telegrammi üleskutsega rahuläbirääkimisteks.

 11. septembril tehti samasugune eede ka Läti, Leedu ja Soome valitsustele. Tegelikult võis esimesi märke enamlaste rahusoovist märgata juba varem, ametliku deklaratsiooniga kinnitati, et vene valgekaartlaste vastu võitlev Punaarmee ei astu üle Eesti etnilise piiri.

Samuti saadeti laiali Eesti Punaarmee ja Eesti Töörahva Kommuuni Nõukogu.
Eesti valitsus suhtus Nõukogude Venemaa ettepanekusse küll suure umbusuga, kuid otsustas selle siiski vastu võtta. Samas otsustati, et enne rahulepingu sõlmimist tuleb selgitada Moskva tegelikke motiive, samuti oli rahu sõlmimiseks vajalik saada Antandi ja lähemate välispoliitiliste partnerite (Läti, Leedu ja Soome) nõusolekud.

Allikad: Eesti ajalugu. VI, Vabadussõjast taasiseseisvumiseni. Tartu: Ilmamaa, 2005
Eesti Vabadussõda, 1918-1920, 2. Tallinn: Mats, 1997                                                                             
Allikas (foto): http://www.marxists.org/archive/chicherin/chicherin.jpg


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline