Johan Kõpu ülikooliaastad

kaardile

1896

1896. astus Kõpp Tartu Ülikooli, kus asus õppima usuteadust. Toonases venestusaegses ülikoolis oli usuteadus ainus õppeaine, mida õpetati saksa keeles ja seetõttu puudus sealt ka "vene meel", mida muidu kõikjal peale suruti. Ülikoolis oleku ajal sai Kõpust ka Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS-i) liige. Seltsis tegutses ta aktiivselt, oli selle esimeheks ning tutvus selle kaudu ka mitmete silmapaistvate eesti rahvuslastega: Jakob Hurda, Jaan Tõnissoni ja Villem Reimaniga. Viimasest sai Kõpu õpetaja ja aatekaaslane, 1899. aastal Kolga-Jaanis viibides pidas Kõpp Reimani kantslist ka oma esimese jutluse. Kõpp oli terve oma elu ka aktiivne karskustegelane, kes võitles selle eest, EÜS-is kaotataks alkoholi tarvitamise kohustus.

Ülikoolielu ja seltsitegevuse kõrvalt tegeles Kõpp aktiivselt ka kirjamehetööga. Enamasti ilmsid tema tööd EÜS-i ajakirjas "Sirvilauad". 1899. aastal ilmus tema artikkel Eesti Aleksandrikoolist, 1902. aastal aga kodumaa ülikoolist ja selle tähendusest eestlastele. Huvi ajaloo ja humanitaarteaduste vastu ajendas Lõppu osa võtma ka Õpetatud Eesti Seltsi tegevusest, mida 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses juhtis nimekas baltisaksa teadlane Leo Meyer. Seal pidas ta mitmeid ajalooalaseid ettekandeid ning seltsi koosolekutel otsustatut edastas ta ka ajalehele "Postimees".

Et Kõpu majanduslik olukord oli suhteliselt vilets, siis töötas ta elatise teenimiseks "Postimehes". Kaks aastat oli ta koguni täiskohaga "Postimehe" toimetaja, ent selleks pidi ta ülikooliõpingutesse ka pausi tegema. Raha sai ta ka vend Augustilt, kes töötas Rakveres.

Ülikooliõoingutes keskendus Kõpp pikka aega Uue Testamendi lahtimõtestamisele, ta tegeles ka Jumala sõna mõistega. Kuid oma lõputöö tegi ta 1906. aastal hoopis Rootsi-aegsetest kirikuoludest Rootsi ajal.

1905. aasta revolutsioonist ega poliitilisest tegevusest Kõpp ootseselt sa ei võtnud, kuid 1906. aasta alguses kirjutas ta koos mitmete teiste Tartu haritlastega alla Jaan Tõnissoni koostatud protestikirjale karistussalkade omavolilise tegevuse vastu Eestis. Allakirjutanud suleti aga peagi Tartu ohvitseride kasiinosse ja nõuti allkirjade tagasivõtmist. Olukord oli pinev, kardeti koguni mahalaskmist, kuid viimaks lahenes kõik siiski õnnelikult.

Allikad: Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast. Tallinn: Olion, 1997, lk-d 180-181.

Priit Rohtmets. Rektor Johan Kõpp. Tallinn: Aasta Raamat, 2007.


Lõpetasid loo vaatamise. Võid lugu uuesti vaadata või selle sulgeda ning valida lugude valiku menüüst uued lood. Korraga saad vaadata kuni kolme lugu.

Korraga saab valida 3 lugu, kui soovite valitud lugusid muuta, siis võtke linnuke varasema valiku eest

Uute lugude valimiseks palun peata lugu vajutades nuppu “Stop ja tagasi algusse”

Vali lugusid

Legend

{header}

  • ajalooline
  • haud
  • kirik
  • kivid
  • kohus
  • kool
  • lasteaed
  • maja
  • mõis
  • raamatukogu
  • ülikool